http://www.hot.ee/wandermast/failid/Glastonbury_Tor.jpghttp://www.hot.ee/wandermast/failid/Glastonbury_Tor_1.jpgPiltidel: Glastonbury Tor

 

Avalon (keldi sõnast ‘abal’, õun) kujutab endast imeilusate õuntega legendaarset saart kuskil Briti Saartel. Mõnikord vihjatakse sellele, kui piirkonnale, mida Jeesus omal ajal koos Arimathea Joosepiga ringi rännates külastas ja et see olevat hiljem saanud esimese Inglismaa kiriku asukohaks. Avaloni Saart seostatakse tänapäeval tavaliselt Glastonbury-ga, täpsemini Glastonbury Tor-ga. Legendide järgi olevat see koht, kus kuningas Arthur magab, et taaskord tuleviku ajal üles tõusta (oma keha võtta), kui maailm teda uuesti vajab.Tänu kaasaja ilukirjanduse ja fantaasiafilmide levikule, on pea igaüks juba kindlasti midagi kuulnud preestrinnade õeskonnast, kes kuningas Arthuri aegu Püha Saart teenisid. Ning mõned on võib-olla isegi ka juba järeldusele jõudnud, et iidne Druiidide Vennaskond peab olema see sama Tarkade Ordu, millest Arthuri vaimne juhendaja, võlur Merlin, pärit oli. Veel vähem taibatakse siinjuures aga seda, et need mõlemad kaks tarkuse ringi kujutavad tegelikkuses endast ühe ja sama vaimsuse või “usu” kahte eri tahku. Seda usku võib vaadelda kui ürgsetelt esiisadelt edasiantud “haldjate” ja loodusvaimude või põliselanike usku loodusjõududesse. Kuningas Arthuri ‘Kuldne Ajastu’ iseloomustab siinjuures pingelist võitlust tolle ammuse aja elustiili, uskumuste ja olemuse säilitamise eest, sellise elustiili eest, mis oli kestnud juba enne Arthuri eostamist mitmeid aastatuhandeid ja oli nüüd hääbumas. Ajalugu räägib meile aga, et nad “ebaõnnestusid” oma ettevõtmistes uue religiooni esiletõusmisel (mida viimaks ka Arthur ise omaks võttis) ja et Avalon “laskus udusse”. Keldi müüdid aga räägivad meile, et Avalon viidi võimsa maagia abil hoopiski ‘maa-alla’. Seega Avalon ei kadunud hoopiski mitte maailma jaoks, vaid tõmbus tagasi teispoolsusse, kus tema vägi ja tugevus taasuuendati. On ju loomulik, et kõik asjad, mis tunduvad siin maailmas surevat, sünnivad kuskil uuesti või ilmuvad taaskord päevavalgele selleks ettenähtud ajas ja kohas ning sama kehtib ka Avaloni kohta.

Seega Avalonist rääkides räägime me tegelikult iidsest druiidide traditsioonist, selle tekkimisest, arenemisest ja hargnemisest. Klassikalised allikad väidavad üldjoontes, et druiidid said oma alguse keltidest Euroopas, kuid juba on ilmunud esile ka palju selliseid teadlasi, kes väidavad, et kõige selle algus omab hoopiski palju varajasemat ja erinevat algupära. Selle alusel see iidne usk loodusvaimudesse (haldjatesse), looduse ja inimese vahelisse harmooniasse, sai oma alguse umbes 25-30 000 aastat tagasi, ühendades endas tolleagse Briti Saarte, Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika (kelle elanikke keldid kutsusid ‘cruithne’, tähnilised inimesed) vaimsed suunad. Jah, kõiki neid vaimseid esiisasid, kes asutasid Avaloni Traditsiooni, meenutatakse ja austatakse Keldi pärimustes, kuid nad ise polnud siiski keldi päritolu. Need inimesed uskusid endid olevat kolme surematute esiisade kuningliku liini järglased, kelledeks olid Ceridwen ja Celi, Dona ja Beleu, Penarddun ja Llyr. Neid kolme kuningliku liini ja nende järglasi ei kummardatud antud juhul mitte kui “jumalaid” tänapäevases mõttes, kuid neisse suhtuti kui vaimsetesse õpetajatesse ja juhendajatesse, kellede eesmärgil iidsed hõimud oma kultuuri, vaimsuse ja ühiskonnakorra ka rajasid. Seega druiidide esmased esiisad asustasid matriarhaatset maailma, keda valitsesid kolm kõrget matriarhi (pea-preestrinnat) ja nii tegid seda ka nende järglased, Avaloni 9 arhetüüpset suguvõsa. Kõik nad joondusid sarnase filosoofia ja vaimsete praktikate järgi, mis põlvkond-põlvkonna järel edasiantuna moodustab baasi tänapäeva vaimsele Traditsioonile.
Kolm esimest suguvõsa moodustasid ühtlasi ka kolm esimest Avaloni Ordut. Igaühes neist 9 keskust, mille keskmes asus alati südame või tuumiku piirkond, kus iidseid Müsteeriume õpetati ning kuhu Vanemate Nõukogu kogunes, kus Unenägijad nägemusi nägid ning kust õpetatud druiide välja saadeti erinevate suguvõsade vajadusi teenima. Seega 10 oli selle müstilise süsteemi number, mida peegeldas alati 9 vaimset Õde ja 1 vaimne Vend, kes kõik kokku moodustasid tseremoniaalse kakskordsündinute tarkuse ringi, ühtsuse väe, mida varjutas alati jumalik tarkus. Ring, mille moodustasid 9 Õde ja 1 Vend loeti alati terviklikuks ning 9 sellist terviklikku piirkonda moodustasid ühe tervikliku Ordu. Selline struktuur õpetab, et üksnes terviklik “Üheksakordne” Ordu on võimeline esile kutsuma ja suunama tõelist Avaloni väge ja mõjuvõimu.
Maismaa muutuste tõttu on pajud sellised keskused tänaseks oma asukohta muutnud, niisamuti on muutuse läbi teinud nende iidsed nimetused, mis kaetud saladuste hoidmiseks tänapäevaste nimevariantidega. Kuid ometi on need kõik alati tõsimeelse otsija jaoks täiesti üles leitavad.

Seega algupärane, arhetüüpne, Avalon eksisteerib alati nii meie endi sees kui ka meie ümber, kõiges ja kõikjal; kuid ideed, olendid, asukohad kõik omavad siinjuures elu omaette ja on teinud läbi teatavaid muutusi ja kohanemisi, et üldse ellu jääda. Neid kõiki nimesid ja piirkondi võib antud juhul nimetada arhetüüpseteks aspektideks, kus Avaloni Müsteeriumid on edasi arenenud ja endale omased tunnusjooned omandanud, ilma et nad Traditsioonist eralduksid. Üheks heaks näiteks siinkohal on neis lugudes eristatav nihe matriarhaatselt patriarhaatsele ühiskonnakorrale.

Siinjuures pole siis kahtlust, et Avalon on (selle valitud Teel käija jaoks) maailma kese, koht, kus muutub võimalikuks varjatud vaimsete jõudude ilmnemine. See keldi pärimuste mittemaist päritolu olev Avaloni asukoht on püha paik, kus iidsed druiidide ja modernsed kristlikud õpetuse omavahel kohtuvad ja ühte sulavad…
---

Eelnevatel joonistel äratoodud sümboolika ja kirjakeel kujutab endast aga Valguse Keelt, mida võib siinkohal pidada primaarseks suhtelmismeetodiks läbi terve Jumala loomingu. Kuigi jah iga rass loob sellest keelest enda jaoks oma ainulaadse kuju, on see ingellik kirjasüsteem Loomise algupärane suhtluskeel. Oma alateadlikul tasemel valdab seda täiesti vabalt iga elusolend, kuna see on hinge keel. Seda võib kas lugeda või lauludesse panna, kuid see annab oma väge edasi ka vaikimisi. Maa peal sarnaneb sellele keelele praegu kõige enam Aramea keel. Kui nüüd aga kõik meie maapleased keeled üheks tervikuks kokku sulandada või segundada, siis kasvaks sellest välja meie jaoks ingellik Valguse Keel. Sarnaselt sfääride muusikale on see justkui igavene valgusekiir, mis oma olemuses on iga hetk ümberjoonduv ja taaskujunev vastavalt kuulaja/vaataja enda teadvusele. Seega selline sümbol-keel sisaldab endas tarkuse infusiooni nähtamatutelt, kõrgematelt tasanditelt, mis sisaldab endas alati ingellikku, ülestõusnud ja maavälist teadvust. Iga selline pilt sisaldab endas palju eeterlikke aspekte, mis kõik mõeldud vaataja teadvuse energeetiliseks kiirendamiseks ja avardamiseks kõrgematele tasanditele iseendas. Sellised eeterlikud aspektid sisladavad endas püha geomeetria mustreid, valguse ülekandeid ja sümboolikat, mis kõik eeterlikult ühendavad inimese teiste tähesüsteemidega ja teadvuse dimensioonidega. See omakorda sütitab üha enam inimese enda vaimset plaani, lubades üha enam valgust ja teadmisi integreerida tema enda kehadesse. Ühtlasi toimub selle käigus ka vanade takistavate mõttemustrite ja –vormide vabastamine, mis on kas päritud või väärarusaamde alusel endale tahtlikult tekitatud ning mis kõik enam mitte ei teeni meie kõigi kõrgemat hüvangut.

Palju on siin nähtavas ja nähtamatus maailmas välja loetav põhjuse-tagajärje seaduse ja teadvuse tulevikku-minevikku suunamise teel. Kui Atlantise lõpuaegade lähenedes nii valitsev kui ka vaimne eliit ning enamus teaduslikke ringkondi koos laiade rahvamasside nõusolekuga kaldusid oma eksperimentides üha enam keelatud (oma ohtlikkuse ja võimsuse poolt kontrolli alt üha enam väljuvatesse) valdkondadesse, siis oli Ühe Seaduse järgijatel, kes kõik-kõigega üks olles tajusid üha enam kasvavas suunas muutusi masside teadvuse ja eesmärkide nihkes, võimalik ette aimata ka tulevikus asetleidvaid sündmusi. Selle kõige vältimiseks lihtsalt hakati koheselt juba esimeste märkide ilmnemisel inimeste iseloomude ja mõttevormide kaldumisel pimeduse poole koheselt ettevalmistusi tegema vajaliku informatsiooni, seadmete jms varundamiseks maailma eri paigus. Palju selliseid ettevalmistusi tehti loomulikult salaja, mis tegelikkuses tähendas, et reaalseteks sündmusteks oldi valmistunud ainult väga kitsas ringis. Üldmassile tulid need hädad ja mandri hukk vaimu nüristumise ja südamehääle vaikseks muutumise tõttu üpris suure ootamatusena...