http://www.hot.ee/wandermast/failid/img.jpg 

Ühtedel Mehhiko väljakaveamistel leiti kunagi sümboolne seinarlejeef Jumala kujutisega. Sellel antake edasi võimekas ja selge ülevaade sellest tõest ja eelpool mainitud jumaliku manifesteeringu erinevatest vormidest nendel loomingu eri astmetel. Reljeefi allosas on kujutatud looklemas madu (vahetevahel on see asendatud draakoniga), mis iseloomustab alati seksuaalenergiat: Kundalinit. Selle peal seisab võitlevas või üleolevas poosis inimese kujutis, mis sümboliseerib keha – alalhoidvat, emotsionaalset ja intuitiivset ilmingut, ja selle inimese pea kohal on kujutatud kiirgavat või säravat nägu (vahel inimesenäolist Päikest), Jumala nägu, sümboliseerides puhas-vaimset, jumalikku enese-teadvust: Jumalat. Ja kuidas suudakski keegi üldsegi paremini kujustada tõde selle ühe ja sama Jumala kõikide erinevate manifesteeringu vormide kohta?

Meie, inimesed, kogeme neid Logose erinevaid tasemeid- manifesteeringuid ja erinevaid sagedusi kui erinevaid teadvuse seisundeid. Vastavalt sellele antakse neile ka erinevad nimetused.

Jumaliku Väe energiat, mis ühendab endas vaimu ja mateeria esimesel tasemel madalaimas energiakeskmes, me kogeme oma teadvuses kui liigi säilitamise instinkti, kui seksuaalset, füüsilist tungi ja soovi, ja selle täitumust kui puhas-füüsilist rahuldust. Seda me kutsume seksuaalenergiaks.

Teisel astmel me kogeme seda energiat kui enese alalhoiu instinkti, metabolismina ehk ainevahetusena; meie teadlikus meeles nälja ja januna, ja selle täitumust kui küllastumust või täisolekut.

Kolmandal astmel jumalik loovjõud kiirgub esile kui tahte-jõud ja meie kogeme seda oma teadlikus meeles kui tungi soovide või valikute suunas.

Neljandal astmel jumalik loovjõud on valdav inimese südame keskmes, tunnetes ja emotsioonides. Oma teadlikus meeles kogeme me seda erinevate tundelaadide, tunnete, näol; me oleme võimelised kogema tervet viha ja isikliku armastuse suurt tunnete skaalat, mis kõik on teineteise peegelpildid.

Viiendal astmel jumalik loovjõud ilmutab end meie arusaamana ajast ja ruumist. Selle instrument on kilpnääre, mis ühendab meid lõpliku maailmaga; see ühendab meid ajaga ja annab meile igaühele omase ajarütmi. See energiakese määrab ära meie mõtete ja liikumiste rütmi, selle kiire või aeglase tempo, st. meie tundmuse sellest, kas mingi ajamoment tundub meile pikk või lühike, või kas me teeme kõike kiirustades või võtame asju rahulikus tempos. Sellel energiakeskmel lasub seega otsustav mõju meie elurütmi kiirusele ja seoses sellega ka meie elu ajutisele kestvusele.

Kuuendal astmel see Logos-energia ilmutab end intuitsiooni näol. See turgutab meie teadlikku meelt valgusega, vaimuvalgusega, mis loob meile aluse uute ideede, vihjete, nägemuste tekkeks. Teadvuse olekuna kogeme me seda intuitsiooni kui kõike-läbivat vaimuvalgust, vaimset meditatsiooni ja sarnaselt sellega ka kui kõike-läbivat universaalset armastust. Me tajume seda kui terve universumiga üksolemist, mõistame Looduse keelt ja iga rea, joone ja vormi sümboolset olemust.

Seitsmendal ja ühtlasi ka kõrgeimal astmel, läbi kolju pealmise pealispinna, me kogeme seda jumalikku loovjõudu kui täiesti puhast või täis-vaimset olemist; see avaldub meie teadvuses kui ülisügav enese-teadmine või enese-tunnetus, ülim ‘individuaalne teadvus’, mida sellise taseme saavutanu kogeb endas kui ‘MINA OLEN SEE, KES MA OLEN’. (siinkohal meenub piltlik Moosese ja ‘põleva põõsa’ lugu). Sellises olekus pole enam olemas ühtegi teadvustamata tunnet või varjatud mõtet, puuduvad väljapoole suunatud tajumused, aistingud, ettekujutlused, ootused. Siis lakkab inimene end tundmast õnneliku ja täidlasena, sest ta on ‘ise saanud’ selleks kõigeks - nendeks tundmusteks, kõigiks soovideks, kõikideks mõteteks, säravaks teadvusevalguseks – ‘mina ise olen’ õnn, ‘mina ise olen’ õndsus ja rahu iseendas! Mina olen särav, kõike-läbiv, kõike-haarav enese-teadvus (Ise-teadvus, Mina-teadvus).


Inimene üksi on võimeline saavutama teadvust loodu kõigil tasemetel ja haarama jumalikus üldteadvuses neid kõiki manifesteeringu tasemeid. See kõik on sellepärast, et inimeses endas, tema kehas, on olemas organid, mis kõik vastavad nendele loovenergia erinevatele väljendusvormidele. Need organid on võimelised kandma, vastavalt igaühe vastupanuvõimele, erinevaid vibratsioone ja sagedusi, läbi mille see universaalne, loov energia manifesteerub. Ja nii nagu need organid on sobilikud ja võimelised Universumist vastu võtma neid erinevaid sagedusi, nii ka teisalt on need võimelised neid kõiki energiaid ka edasi andma, edasi kiirgama. Sellised organid on inimkehas need kõige olulisimad närvi- ja ajukeskused, mis kiirgavad selle loovjõu erinevaid vorme vastavatesse näärmetesse, mis kõik on lähedalt seotud nende energiakeskustega ja milles see transformatsioon aset võib leida.

Inimeses, kes asub veel oma inimlikkuse madalaimal tasemel, on enamus neist närvi- ja ajukeskustets endiselt suikunud seisundis. Tema teadvusetase on ka vastavalt sellele madal ja primitiivne. Sellise inimese arengutee seisneb iga keskme järk-järgulises valitsema ja aktiveerima õppimises, kuniks viimaks kõik need keskmed on temas endas aktiveerunud ja inimene on läbinud oma arengus terve loomingu skaala, kaasa arvatud Jumala, olles viimaks iseendas täiesti teadlik.

Kütus, millega inimene saab lõkkele puhuda ja aktiveerida oma latentses olekus närvi- ja ajukeskused (umbes nagu raadiolaine), pole aga midagi muud kui seksuaalenergia, mida iga inimene iseendas, oma olemuses kaasas kannab. Niikaua kuni inimene jääb oma teadvuse madalamatele astmetele, niikaua ei ole ta ka oma seksuaalenergia valitseja, vaid pigem selle teener. Ta on justkui aheldatud ori, kes asub endiselt täiesti selle mõju ja ‘armulikkuse’ all. Ja seetõttu ta isegi kunagi ei kahtlusta oma olemuses, et see energia kannab endas Suurt Saladust – seda, et tema enda seksuaalenergia on võimeline avama temale ukse suure vaimse väe juurde, et tänu sellele energiale on ta võimeline saavutama teadvust iseenda jumalikus Minas ja ka Jumalas endas, et seeläbi võita endale kätte surematus, ülestõusmine välja ainelisest olemusest ja tervest Loodusest. Läbi selle on ta võimeline endale leidma selle suure salajase võtme Tarkade Kivi juurde, st. temast on saamas Valge Maag.

Keskaja alkeemikud, Roosiristlased, kes paljuski olid suured pühitsetud, on korduvalt suunanud lugeja tähelepanu oma müstilistes kirjutistes ja skeemides (milles puhas Tõde on alati looritatud sümboolikasse või allegooriasse) sellele, et aines, millest Tarkade Kivi saab valmistada on igaühele kergelt üles leitav ja et kõik inimesed kannavad seda iseendas. Muidugi püüti seda teadmist igati kaitsta ja varjata pahaendeliste inimeste ja vulgaarsete tagajärgede eest, kes/mis iga hinna eest püüdsid seda kõike kõrget ja ilusat alati kihva keerata ja kes puhtast ignorantsusest kannustatuna väärkasutasid seda seksuaalenergia saladust väärastunud perverssuste esiletoomiseks. Samas aga püüti seda saladusevõtit edasi anda kõigile neile inimestele, kes oleksid oma olemuses ja mõtteviisides piisavalt täiskasvanud, et seda mitte vääralt kasutada. Oli kuidas oli aga alkeemilistest tekstidest on selgelt välja loetav, et Tarkade Kivi aines on üles leitav inimesest endast. Kusjuures juba pelgalt selline süütu vihje tõi endaga kaasa hirmsad tagajärjed. Me teame ajaloost ja keskaja õukonnaürikutest, et valitsejad jms. kes soovisid endale Tarkade Kivi valmistada mõistsid antud vihjet valesti, kui arusaama, et Tarkade Kivi saab luua inimesest endast. Selle alusel hakati suhtuma inimveresse kui sellesse salajasse koostisosasse, mida Tarkade Kivi valmistamiseks vaja läks. Järgnesid paljud vereohvrid (mida ajaloost on ka varem teada), kus tapeti sadu teenreid, et saada nende kehadest kätte see ülivajalik aines. Selle kõige ignorantsuse juures ei tulnud neile aga kordagi pähe mõte, et valem selle saavutamiseks oli hoopiski palju-palju lihtsam. Nad oleksid üksned pidanud tähele panema asjaolu, et algallikas läbi mille toimub maise elu edasikandmine pole midagi muud kui seksuaalenergia. Elu allikas, kurikuulus Roosiristlaste elueliksiir, on seega hoopis midagi sellist, mida me kanname iseendas. Sellest allikast voolab välja hoovus, Elu ise, “mis on tuli, aga mis voolab kui vesi”, “tulijas vesi, vesine tuli”. Mis oleksi parim sümboone definitsioon sellele energiale, mis voolab meis kõigis kui elekter või vesi meie närvisüsteemi, ometi olles justkui tuli aga mitte vesi.

Madalamal teadvuseastmel asuv inimene kasutab seda “isiklikku algallikat”, tavaliselt oma seksuaalset, vitaalset energiat selleks,et täide viia oma erootilisi naudinguid, ilma olulise tagamõtteta järglasi saada. Ta pole kordagi tulnud selle peale, et selle asemel, et seda eluenergia hoovust niisama raisata või kulutada, võiks ta seda energiat vabalt säilitada omaenda keha jaoks ning kasutada elu-allikat iseenda otstarbeks. See sütitaks ellu kõrgemad närvikeskused, tšakrad, ning võimaldaks saavutada meisterlikkuse nende kõigi üle. Kui ta vaid kasutaks omam keha eluenergiat nii nagu seda tema kõrgem tahe seda tegelikkuses tahab, siis taaslaeks ta oma füüsilise keha teatava aja möödudes täiesti uue eluenergiaga, regenereeriks seda ja sellel teel veelgi edasi liikudes saavutas viimaks oma keharakkude surematuse, ehk transmutatsiooni nii nagu Roosiristlased seda nimetasid. Aga siin tuleb tähele panna asjaolu, et korraliselt ja õigesti seda Saladust tunda õppida on ABSOLUUTSELT OLULINE, et inimeses endas oleks välja arenenud juba eelnevalt kõrge moraalsus ja ellusuhtumine! Ja kuna selliseid on leida kahjuks üpris vähe, siis kõik alkeemikud ja pühitsetud on need õpetused selle Salajase Võtme korrektseks kättseaamiseks ja kasutamiseks varjutanud sümbolitesse ja allegooriatesse. Seda teeb ka igal sammul Piibel.