Püha Jüri& Hermes-Thoth

http://www.hot.ee/wandermast/failid/st-george-and-the-dragon.jpghttp://www.hot.ee/wandermast/failid/hermes-thoth.jpg
[Pildil vasakul: Püha Jüri on saavutanud kõike-teadmise, täieliku enesetadmise ja vallutab draakoni – seksuaalenergia. Aga sellegipolest ei tapa ta draakonit täiesti ära, kuna vajab draakoni tuld, draakoni tugevust, et jõuda viimaks Jumalani.

Pildil paremal: Kas märkate sarnasust? Hermest-Thothi kui Universaalse Tarkuse personifikatsiooni on antud pildil kujutatud hoidmas majesteetlikult oma jalga Typhoni, kui alistatud võhiklikkuse ja väärastumise draakoni, seljal. Egiptuse pühendatute jaoks iseloomustas Typhon (hingede õgija) madalamat maailma, mis neelab alla indiviidi (kes olles ebatäiuslik) vaimse loomuse, sundides teda alla laskuma kõrgematest sfääridest, et saada ümbersündinud füüsilisse universumisse. Typhoni poolt allaneelamine iseloomustab seega taassünni protsessi, millest inimene on ennast võimeline vabastama üksnes iseenda sureliku Vastase (madalama loomuse ehk seksuaalenergia) täielikul alistamisel, valdama õppimisel.
Ühes käes on Hermesel Caduceus (heeroldikepp), tiivuline sau kahe üksteise ümber keerdunud teineteisega võitleva maoga; teises käes on surematu Smaragd, mille pinnale on kirjutatud esileküündivate tähtedega filosoofia üldolemus. Vööl kannab Hermes iidset Egiptuse Vennaskonna põlle spetsiaalse mustriga. Kaks väiksemat ringi sisaldavad endas kujundeid ja sümboleid, mis otseselt haakuvad Hermesega. Ülemises ringis asub iibis (kui kurjade ja mürgiste madude õgija; Naaga versus Sarpa), mille omapärased kontuurid on põhjustanud tema osalise seotuse ka meditsiiniteadusega. Pühitsustseremooniates kandsid Vana-Egiptuse preestrid iibisepeakujulisi maske, viitamaks asjaolule, et nad esindavad Thothi tunnusjooni. Alumises ringis kujutatakse koera - looma, keda alati seostatakse Hermesega, seda tänu koeras peituvale intelligentsusele ja pühendumusvõimele.
Peas kannab Hermes kuldset võru Uraeusega, mis on Skorpioni tähtkuju (samas ka seksuaalenergia) salajane sümbol, iseloomustades sama väe regeneratsiooni, mis draakoni kujul lamab abitult tema jalge all.
Scarabeus südame kohal iseloomustab kandja hinges peituva vaimse ja elustava Valguse kohalolekut.
Krae viitab läbi ringide taevaste kehade orbiitidele.
Typhoni saba kolmhark noolekujuliste otsadega viitab seksuaalenergia kolmele väärastumisele (kui see on allasurutud olekus ja tal ei lasta normaalselt voolata) - mentaalsele, moraalsele ja füüsilisele väärastusele, haigustele.
Pilt tervikuna viitab meisterlikkusele läbi keha regeneratsiooni, läbi mõistuse valgustatuse ja läbi emotsioonide transmutatsiooni (muundamise, teisendamise).]

Tõsi ta on, et inimene võib juba siia ellu sündinuna olla oma eelmiste elude jooksul saanud kätte laia kogemustepagasi, aga sellegipoolest peab ta seksuaalenergiat endas kogema. Vaadates kõrgele vaimsele arengutasemele jõudnud inimesi, näeme, kuidas nad seda kõike kogevad arenedes ülikiiresti välja puberteediea kogenematusest täiskasvanuks, välja primitiivseist tungidest ühtekuuluvusel põhinevale armastusele.

Tähele tuleb siinkohal veel panna, et kõik senikirjutatu ja kirjutamist leidev suhtestub antud loovenergia kajastamisele üldises mõttes, arvestamata inimteadvuse kõiki lugematuid arengufaase ja väljakujunenud erinevusi.

Seega kui inimene on oma pikal elusid kestval arenguteel nüüd jõudnud läbida seksuaalenergia erinevad avaldumise vormid, siis on ta võimeline viimaks end vabastama sellest aheldatusest, haarama enda kätte selle energia ohjeldamise väe ja kasutama seda kui vägevat loovjõudu. Teisalt aga, kui ta pole seksuaalenergia olemusest teadlik ja pole seda võimeline transformeerima, kuid sellegipoolest püüab elada loobumisel põhinevat elu, siis see tema olemuses asuv primaarenergia paiskub tema teadvustamata olemusse (muutub allasurutuks), mis toob kaasa selle loomuliku kulgemise takistamise ja hiljem üsna sageli ka väärastunud avaldumise, mis haavab teda ennast justkui seljatagant. Ülimalt salakavalalt kutsub see siis avaldumisel kaasa igasuguste füüsiliste ja mentaalsete häirete, haiguste ja suhtestumisprobleemide tekkimise. Sageli ei mõisteta kahjuks, et kõigi selliste kõrvalekallete taga on just seksuaalenergia vale juhtimine või selle allasurumine.

Olgem siis ettevaatlikud! Vahetevahel näitab millegist ning sageli just “kõigest” loobumine (vaimsuse või Jumalani jõudmise ettekäändel) just seda, et tegelikult sellest kõigest ei soovitagi loobuda, vaid oma sisemusse varjutatult seda kõike hoopiski igatsetakse taga (varjatud ja eneselegi täielikult teadvustamata kinnismõte; madu, mis enesele teadvustamatult kogub endas jõudu, et siis ühel hetkel mürgiselt salvata). Tegelikult igatsetakse loobumise asemele hoopis oma elude täitmist asjade jms, igatsetakse seltskonda, igatsetakse teiste inimeste tähelepanu, lähedust ja armastust. See aga on sügavale inimloomusesse peitunud igatsus Üksolemise suunas.

Kõrgemale arenedes tajub inimene, et tegelikult pole tal vaja “loobuda” mitte millegist, sest niipea kui ollakse võimeline seksuaalenergiat transformeerima selle kõrgemasse vormi, niipea tajutakse seda hoopis kõrgemal ja väärtuslikumal kujul. Sellises olekus ei kaota inimene midagi, vaid saavutab hoopis Kõik, sest õnn, mida toob talle kaasa seksuaalsus jääb koos temaga alatiseks palju-palju kõrgemal tasemel. Kuna ta nüüd ei kuluta ära enam omaenda energiat, vaid säilitab seda, siis see ka elustab, ülendab ja tugevdab tema olemust ning asub temas. Siis ei kogeta seda enam kui lühikest seksuaalnaudingut, vaid pigem kui mentaalse ja vaimse kauniduse kõrgemat vormi, mis jääb alatiseks tema juurde ning mida enam pole võimalik kaotada, kuna inimene võib siis öelda: MINA OLEN SEE! Tat tvam asi! See oled sina! vastavalt Veeda filosoofiale. Sel momendil kaob selle loovenergia kogemine kehas seksuaalenergiana (iha, kirena) ja muutub loova jõu otseseks tajumiseks, väljendudes justkui loomise rõõm veelgi kõrgemal teadvuse tasandil, justkui igavesti kestev olemine. Siis ei kuulu enam õnn mulle, vaid ma ise olen õnn. Kuidas saab siis õnn end mitte õnnelikuna tunda, kuna ta ise on õnn? Seksuaalenergia kogemine teadvuses on siis asendunud Logose, Elu ise, tunnetamisega iseendas Armastuse kujul, mis ilmutab end hinges justkui kõrge emotsioon. Vastavalt teadvuse tasemele, mida nüüd saavutati, kõik väline vorm, nimi, kogemused, seesmine olek, kõik muutub. Ometi jääb selle jõu algolemus alati samaks, jumalikuks loovjõuks, Logoseks, mis on meie kõigi Elu, meie individuaalne Ise (Mina); ja see ongi jälle see, mida ma kogen siis kui mu teadvus avardub, justkui MINA OLEN. Ning kuidas saaks siis surm omada mingit väge enam minu üle, kui ma oma teadvuses viimaks tean ja kogen, et MINA OLEN Elu ise? Kuidas saaks see Elu enam kunagi surra? See kõrge pinge meie närvikeskustes tõstab meie teadvuse siis üha enam ja enam Jumalale lähemale. Ning sellises olekus koges isegi Mooses, see suur pühitsetu, Jumalat kui “Mina olen see, kes ma olen…”
  

 

Ümbritsev elu näitab meile, et paljud inimesed, kes nüüd näiteks on võtnud oma arenguteel endale eesmärgiks liikuda kõrgemate tasandite suunas selleks täielikult seksuaalsusest loobudes (nagu näiteks mungad, nunnad jms), petavad aga ennast sageli näidates välja oma ingorantsust selle loovenergia jumaliku algupära ning selle energia enda suhtes. Sest kuidas suudakski inimene saavutada kontrolli mingi asja või energia üle mingite iseendale seatud ohverduste või enesekeelustamiste teel, kui ta esmalt pole neist asjadest või energiatest üldsegi teadlikuks saanud? Niikaua kui inimese enda olemuses on vähekenegi tunda sisemist tõmmet selliste senimaitsmata jäänud naudigute järele, niikaua ei suuda ta ka teatavasti neist lahti öelda. See tooks kaasa varjatud sisemiste pingete tekkimise ja seesmise uskumise, et millegist vajalikust või meeldivast asjast on siin maailmas täiesti ilma jäädud; jah ja ükskõik kui väärana see arusaam talle ka siis tunduks, juhatab see teda ikka ja jälle üha uute tungide ja seksuaalkogemuste otsimise suunas (kuigi sageli varjatud või allasurutud, isegi väärastunud kujul). Üksnes see, kes antud valdkonnas (kas selle elu või eelmiste elude jooksul) jõudnud täieliku kogemustepagasini ja äratundmiseni, ainult see on seda teed pidi võimeline Jumalani jõudma. Vastasel juhul jääb ta seksuaalenergia vallas täiesti ingorantseks (kui mitte haavatavaks). Seksuaalenergia on elu kandja, seega Jumala enda manifesteering, kuigi seda ainelisel ja madalaimal tasandil. Jumalani jõudmiseks peab Jaakobi redeli madalamatest pulkadest pihta hakkama. Mitte ükski aste ei tohi vahele jääda, sest kuidas olekski võimalik mingist astmest loobuda ja järgmisele edasi hüpata, ilma, et eelnevat ei tuntaks. See looks nõrga toetuspinna üha suureneva koormuse suhtes.

Kui nüüd aga seksuaalenergia olemust oma tõelises valguses vaadata, siis kui ma tahaksingi nüüd loobuda sellest ilma seda eelnevalt täieliklult tundmata, siis juhtuks selline asi, et seesamune energia pöörduks koheselt minu enda vastu kogu MINU ENDA väega, sest tegelikult olengi MINA ISE see energia, seda isegi alateadlikult või enesele teadvustamatult. Ja just sellel samal põhjusel on minus vallanduva seksuaalenergia (-iha) tugevus ALATI võrdne minu enda vastupanuvõimega või tugevusega. Mitte mingil moel ei ole ma suuteline seda endas hävitama, sest see tähendaks iseenda hävitamist. Siit järeldub oluline tõsiasi, et seksuaalenergiat pole kunagi võimalik hävitada, seda saab üksnes transformeerida – saades viimaks ise selleks energiaks. Aga samas kuidas transformeerida midagi sellist, mida sa tegelikult ei tunne?