Valge ja Must Maagia

 

Ebapuhas ehk vasaku-käe tee on ammustest aegadest saadik tuntud kui Vama-Marg ning selle tee järgijad on Vamacharinid ehk Varju Vennad. Puhas ja õilis tee on tuntud kui Dakshina-Marg ja selle järgijad on Dakshinacharinid ehk teisisõnu Valguse Vennad.

Rangelt vaadates pole aga maailmas üldsegi olemas sellist asja kui 'must maagia', vaid eelkõige valesti ja vääralt kasutatud teadmised. Selle asemel, et kutsuda Valgeks Maagiaks tegevust, mis lähtub ligimesearmastusest ja Mustaks Maagiaks iseenda huvide teenimist, oleks meil palju lihtsam mõelda maagiast kui tervikust, mis taotleb eelkõige tarkuse saavutamist, iseloomustades seejuures kaldumist kurjusesse ja nõidustesse, kui see toimib või töötab võhiklikkuse või teadmatuse alusel. Teelkäijate puhul ei eristata sellisel juhul ei iseenast ega teisi, vaid kõik on edasiliikujad, kõik on edasiarenejad.

Aga sellegipoolest saab/võib ‘valgeks maagiks’ kutsuda inimest, kes läbi kindla ja eesmärgipärase arengu on Vaimsel Teel edasiliikumisel saanud teadlikuks viimaks ka kõrgreimast jumalikust tasandist ning olles saavutanud nö. Jaakobi redeli kõrgeima astme, on muutunud ühtlasi ka meistriks tervele loovjumaliku jõu ilmnemisskaalale, kuid seda kõike loomulikult seaduspärases, jumalik-moraalses kontekstis. See muudab ta täiesti isikupäratuks ja isetuks Jumala tööriistaks. Loomulikult saadab ta neid kõrgemaid jõude ja vibratsioone ka edasi oma kehasse, kuna ta elab ju kehas, kuid selle kõige juures ei lahku enam tema teadvus kordagi Algallikast, Jumalast. Tema teadvus on nüüdsest Üks Jumalaga ning ta ei teadvusta või samasta ennast enam kunagi oma kehaga. Teadlikult jääb ta nüüd (ja edaspidi) selleks, mis ta on alati olnud oma tõelises olemuses tegelikkuses – Elu, Logos, Jumal Ise.

‘Must maag’ on aga see, kes asub sellisel teadvusetasemel, mis on tehislike ja maagiliste meetodite abil ülespoole tõstetud. Sellest hoolimata jääb ta aga endiselt täiesti enese-keskseks ja moraalselt arenematuks. Tänu sellele käitub ta täiesti vastupidiselt ‘valgele maagile’: ta kasutab (ise) neid jumalikke vägesid ja jõudusid omaenda personaalsetel/egoistlikel, ihadest ja himustamisest läbipõimunud eesmärkidel. Te ei samasta enda teadvust kordagi Jumalaga vaid üksnes omaenda kehaga. Seetõttu suunab ta selle jumaliku loovjõu kõrgematest vaimsetest energiakeskmetest madalamatesse füüsilis-seksuaalsetesse energiakeskmetesse. Ja niipea kui see vaimne loov jõud (mida sarnaselt peaks kasutatama ka vaimlis-loovatel eesmärkidel läbi aktiveeritud kõrgemate närvi- ja ajukeskuste) allapoole suunatakse ja isiklikel/personaalsetel või füüsilis-egoistlikel eesmärkidel kasutust leiab, niipea käitub inimene automaatselt ‘musta maagina’.

Seega põhimõtteline erinevus nii musta- kui ka valge maagi vahel on see, et ‘must maag’ käsutab ja juhib ise neid jumalikke jõudusid, samas kui ‘valge maag’ asetab iseenda täielikult nende jumalike jõudude ja vägede juhtimise ja kontrolli alla, muutudes nende jõudude töövahendiks. Valge maag on muutunud täiesti isikupäratuks ja seetõttu ei käitu ta enam ka kunagi siin maailmas kui isik/persoon. Seda seetõttu, et seda lihtsalt ei eksisteeri enam. Pigem, kuna tema teadvus on samastunud Jumalaga, käitub ja toimib jumalik tahe täiel määral temas ja läbi tema.
‘Must maag’ oma teataval personaalsel-egoistlikul moel pühendab iseenda keha ihade ja kirgede juhtimise alla. Seetõttu laseb ta endal käest, petab ning viimaks tapab selle jumaliku jõu, Logose, oma jumalikku Ise. Loomulikult suudab ka tema teha suuri imesid ja vägitükke läbi endas ilmnevate kõrgemate jõudude, kuid kui samas pettes nende jõudude tegelikke tomimise eesmärke, petab ta viimaks iseennast, oma tõelist Mina – Jumalat – ning viimaks hävitab ja tapab iseenda. Mustade maagide elu lõpeb üldjuhul alati hirmsal moel. Piibli allegoorias kajastab meile seda Juudase lugu.

Jah selleks, et mõista Juudase lugu täidlasemas valguses, peab esmalt teadma, et Piibel kui selline on algusest lõpuni täis salajasi vihjeid kosmilistele teadaandmistele, astroloogilisi tõdesid, pühitsetute sümbolkeelt, allegooriat jpm. Näiteks on Moosese raamatute paljude tegelaste nimed ja nende eluead tegelikkuses sümboolsed püramiidide mõõdud. Niisamuti kui Soolomoni templi struktuur kajastab Cheopsi Püramiidi ülesehitust peensusteni välja jne. [vahemärkusena üks näide sümbolkeelest Eenoki Raamatust: “Ma olen sündinud esimese nädala seitsmendamal päeval (ehk teisisõnu Esimese all-rassi seitsmendas harus või kõrval-rassis, pärast seda kui füüsiline generatsioon sai oma alguse ehk Kolmanda Juurrassi aegu)…Aga pärast mind, teisel nädalal (teise all-rassi aegu) suur kurjus saab tõusma ja selsamal nädalal esimese lõpp saab aset leidma…]

Ühtlasi leiame me Vanas Testamendis palju viiteid ka astroloogiale. Kuulsa näitena võiks vast tuua Hesekieli nägemuse, kus ta näeb Universumit kui laialilaotatud hiiglaslikku ruudukujulist lõuendit ning selle nurkades nelja erinavat ‘looma’: lõvi, härga, keerubit ja kotkast. Need on Universumi 4 nurka ehk teisisõnu 4 tähtsaimat zodiaagimärki: Lõvi, Sõnn, Veevalaja ja Kotkas. Viimane oma madalamas olemuses pole aga miski muu kui Skorpion. Niisamuti ilmnevat need 4 zodiaagimärki Uues Testamendis 4 Evangelisti nimede all: Markus – Lõvi, Luukas – Sõnn, Matteus – Veevalaja ja Johannes – Kotkas, mis antud kontekstis avaldub oma madalamas loomuses kui Juudas-Skorpion.
Skorpioni zodiaagimärgi kiired (ehk sagedused) vastavad loova jõu sagedustele, mida nende kõrgem oktaav, nende vaimne kuju iseloomustab kui ülespoole kõrgustesse tõusvat kotkast (apostel Johannest). Oma madalaimal kujul kui seksuaalenergia, kui iseennast salvav skorpion, leiab see iseloomustamist Piiblis Juudase näol. Kristus – Logos- ennustab Juudase kohta:”Üks teie seast annab mind ära…See on see, kellele mina kastutan ja annan palukese.” Seksuaalenergia, elu kandja, Juudas, kelle “käes oli kukkur”, on toidetud loova printsiibi ehk Kristuse poolt ja niipea kui toitmine aset leiab, niipea toimub ka äraandmine, mida antud juhul Juudas teeb suudluse läbi, mispeale Jeesus kostab:”Juudas, annad sa Inimese Poja suudlusega ära?” (muideks “Inimese Poja” tiitel oli see, mida kandsid Kolmanda Juurrassi esimese vaimse koolkonna jumalikud Pühitsetud; nad olid tuntud veel ka kui “Päästjad”). Suudlus on iseenesest erootiline tegevus, seega kajastab seksuaalsust. Musta maagia mees, kes on juba iseenda loovate jõudude valitseja – ehk kukru hoidja – sellegipoolest samastab iseenda oma kehaga, suunab oma vaimsed energiad allapoole, kulutades seega ära selle vaimse jõu füüsilistes naudingutes ümbermoondanuna seksuaalenergiaks, kulutab ära ka oma Kristuse ehk iseenda loov-maagilised Logose väed – ta petab teda, andes ta mateeria mõjuvõimu alla. Juudas andis Kristuse ära 30 hõbetüki eest – need on Skorpioni zodiaagimärgi 30 kraadi. Ning samal hetkel kui jumalikkus, petetuna ja kulutatuna Juudase poolt, sureb Ristil olles (rist sümboliseerides materiaalset maailma), niisamuti peab ka Juudas surema, aga seda vägivaldsel teel. Tappes loovuse iseendas tapab ta ka samal ajahetkel iseenda, kuna mõlemad nii jumalik loovenergia kui ka seksuaalenergia on üks ja sama Logos ja seega teineteisega identsed. Seega kui inimene petab endas peituvat loovjõudu ebamoraalse elamise ja naudingute läbi, siis sureb temas ka viimaks seksuaalsus. Ta kaotab oma potensiaali, kaotab oma keskme, oma suunava või sisendava jõu, muutudes iseloomult nõrgaks ning võimetuks osutama vastupanu; ta muutub lõhenenuks ning üha enam ja enam välisjõudude poolt mõjutatavaks, langedes viimaks oma suurima vaenlase ehk hirmu ohvriks.