The Madness of Lord Ian Mackenzie.On aasta 1881. Mackenziede perekond on rikas, mõjuvõimas, ohtlik ning ekstsentriline. Neid ümbritsevad kuulujutud – traagiline vägivald, armukesed, hukutavad himud – skandaalid, mis panevad Inglismaa ja Šotimaa kihama.

Noorim vend, Ian, tuntud ka kui Hull Mackenzie, veetis suurema osa oma noorusest hullumajas ning kõik peavad teda veidrikuks. Kuid ta on ka nägus ning kange ning tal on nõrkus Mingi ajastu keraamika ja ilusate naiste vastu.

Beth Ackerley, lesk, on äsja saanud päranduse omanikuks. Ta on otsustanud, et ei soovi enam oma ellu draamat. Ta kasvas draama keskel üles – alkohoolikust isa, kes ajas nad tänavale, habras ema, keda ta pidi kuni surmani põetama ning sekeldav vanadaam, kellele ta vanaduspäevil seltsiliseks oli. Ei, ta tahab võtta oma päranduse ning leida rahu, reisida, õppida kunsti, istuda maha ning meenutada heldimusega lühikest kuid õnnelikku abielu oma kadunud mehega.

Ja siis otsustab Ian Mackenzie, et tahab teda.

Pärast meid tulgu või veeuputus Ajalooline romaan-Romaani tegevuspaigaks on Rooma aastail 36-39 m.a.j.

Tuled piirimüüril Tuntud saksa kirjaniku ajaloolise jutustuse tegevus toimub 3. sajandil Lõuna-Saksamaal Reetia limesil – piirimüüri juures, mis pidi kaitsma roomlaste hõivatud alasid germaanlaste kallaletungide eest.
Raamat jutustab noorukina roomlaste teenistusse astunud germaanlase Eriwini saatusest, tema tütre Cornelia ja alemanni hõimupealiku poja Fritho sõprusest ja seiklustest.

Hannibaali käsi on mängus Romaani ajalooliseks taustaks on Puunia sõjad III ja II sajandil e.m.a., mida roomlased pidasid kartaagolaste vastu ülemvõimu pärast Vahemerel.
Raamatu tegevus toimub aastail 196-195 e.m.a., Teise ja Kolmanda Puunia sõja vahel.
Hoolimata Hannibaali edukast sõjaretkest üle Alpide, on roomlased sõja võitnud. Vaherahutingimused on kartaagolastele rasked ja häbistavad. Selles kaotusmeeleolus puhkeb linnas võitlus valitseva oligarhia ja demokraatlike jõudude vahel, kes Hannibaali juhtimisel ja rahva toetusel lõpuks võimule pääsevad.

Sõdalased Vene nõukogude kirjaniku romaani tegevus toimub XIII sajandil. Sügava kaasaelamisega kujutab autor vene rahva ennastsalgavat võitlust võõramaiste vallutajate vastu, kes ähvardavad vürstide sisetülidest lõhestatud maad nii idast kui läänest. Selle võitluse eesotsas on vürstid Daniil Galitski ja Aleksander Nevski.
Daniil Galitskit tunneb ajalugu vapra sõjamehena, mitmekülgselt haritud, avara silmaringiga inimesena, osava diplomaadina. Sellisena võib teda näha ka romaanis.
Novgorodi vürst Aleksander Nevski, Jäälahingu võitja, on keskseks tegelaskujuks romaani teises raamatus, mis on pühendatud tema elu viimastele aastatele. Romaan lõpeb Aleksanderi sõiduga Hordi, kus tal õnnestub ära hoida mongolite järjekordne rüüsteretk Venemaale.
Autori kirjutamislaad on detailirohke, ent kuivust ei saa teosele ette heita – selles leidub nii huumorikillukesi kui ka suurt südamesoojust tegelaste hingeheitluste kujutamisel.

Metsa varjus Taani kirjaniku Lars-Henrik Olseni ajaloolise triloogia teine raamat toob noore peategelase Svend'i Eestimaale pärast taanlaste võitu Lindanise all 1219. aastal. Ajaloohuvilistele noortele pakub romaan põnevaid seiklusi ning tolle aja eesti metsaküla igapäevaste tööde-tegemiste kirjeldusi. Svend võidab siin elatud aastaga külarahva austuse, samuti kena tütarlapse armastuse.

Narritarkus Tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolis-biograafiline romaan väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau' viimastest eluaastatest.

Inetu hertsoginna Margarete Töllmokk Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. «Inetu hertsoginna Margarete Töllmokk» näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimeste probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad - nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Loojak (1. osa)"Nõid" Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava romaani esimene osa, teine osa -«Lembitu»- ilmus Rootsis 1949.

Käesolev on II trükk, esmatrükk ilmus Tartus Noor-Eesti kirjastuses 1938.a.


«Lembitu pilgud käisid selgelt ja teraselt mehelt mehele. Harivalde vaikis ja vaatas enese ette maha, Õnnepäivä mängis põlvede vahele võetud mõõga päraga. Ta oli tulnud Viljandist ja oli sellepärast piduriietuses.
Sõnumitooja vaatas ka enese ette maha, nagu peaks ta kaaluma igat sõna.

«Jah,» kordas ta, «leedukad olid kevadel tulnud üle väina lätlastele ja sakslastele kallale. Said Kukenoisist venelasi ka veel appi. Jõudsid välja Trikatuani, siis tulid mõõgavennad lätlastega Võnnust. Oli äge asi olnud ja leedukad viisid vangi Talibaldi ja Varibute.

Kuningas Henri IV noorus Ajalooline romaan, mis viib lugeja XVI sajandi Prantsusmaale, kus on käimas verised võitlused katoliiklaste ja hugenottide vahel.
Navarra prints henri, kes on üles kasvanud Pürenee mägedes, abiellub Prantsuse kuninga õega. Tema pulmade ajal toimub Pärtliöö veresaun, mille järel Henri jääb hulgaks ajaks vana kuninganna Caterina di Medici vangiks.
Kuid kõik raskused, mis elu Henrile ette veeretab, ei suuda tema tahet murda, vaid aina karastavad teda, nii et ta kindlalt tüürib Prantsusmaa troonile.

Tasuja Jutustus Eestimaa wanast ajasthttp://raadioteater.err.ee/raadioteater/jaerjejutt/tasuja