Inimesed võiks jagada kaheks

  1.  
    1. elavad 2) surnud

ELAVAD

  1.  
    1. Adeptid ja nende õpilased

Siia klassi kuuluvad olendid kasutavad vahendajatena mentaalset keha ( mitte astraalset), mis koosneb neljast madalama mateeria kihist. Selle eelis on see, et ta lubab hetkega minna üle mentaalsest tasandist astraalsesse ja vastupidi. Ja see annab võimaluse iga kord kasutada suurt jõudu igal tasandil. Mõttekeha pole nähtav astraalsele nägemisele ja selles töötav õpilane õpib koguma enda ümber astraalse mateeria ajalist katet, kui soovib olla nähtav madalama tasandi olenditele. See ajaline keha tehakse esimene kord õpilasele õpetaja poolt, edaspidi aitab ja juhendab teda, niikaua kui õpilane suudab ise luua astraalkeha kiirel ja kergesti. Selline vahendaja jäljendab inimese kuju, ei sisalda tema enda isiklikku astraalset keha, kuid on temaga kooskõlas.

Oma arengu algastmetel õpilane võib tegutseda astraalkehas nagu iga teinegi inimene, kuid ta on seal täie teadvuse juures ja võimeline kergelt tegutsema. Faktiliselt on see tema ise, kuid ilma füüsilise keha ja eeter katteta ja arenedes ka ilma astraalse vahendajata. Sellele lisanduvad kõrgema seisundi jõud ja võimed, mis võimaldavad une ajal kergelt ja efektiivselt jätkata seda teosoofilist tööd, mis ärkveloleku ajalgi. Kas inimene seda füüsilisel tasandil täielikult ja täpselt mäletab, mida ta tegi või õppis astraalsel tasandil, see sõltub suuresti ka ta on võimeline oma teadvust ühest seisundist teise viima.

Uurija võib juhuslikult astraalses maailmas kohata okultismi õpilasi, kes on teiste õpetajate õpilased. Mitte kõik loozid ei teadvusta suure Himaalaja Vennaskonna olemasolu

2.  Tavalised inimesed

on psüühiliselt arenemata inimesed, kes une ajal ujuvad oma astraalkehas, olles rohkem või vähem teadvuseta. Sügavas unes inimese kõrgemad printsiibid peaaegu alati väljuvad astraalsesse ruumi. Kuid arenemata inimene on ka astraalkehas olles üsna unine. Kuid vahetevahel on see astraalne vahendaja vähem unine või poolunes ja siis ujub ta erinevates astraalsetes voogudes, vahel tundes ära teisi inimesi, kes on samasuguses seisundis. Seal kogetakse erinevaid kogemusi meeldivaid ja ebameeldivaid, millest mälestused on väga segased. Kõikidel kultuursetel inimestel on praegusel ajal astraalsed tunded arenenud. Nii et kui nad oleks piisavalt ärkvel, et uurida reaalsust, milles nad asuvad une ajal, nad võiksid saada tähelepanekuid ja väga palju teada saada. Kuid enamusjuhtudel pole nad nii ärkvel või siis raiskavad ära suurema osa ajast sellele, et mõtiskleda neid päeval haaranud mõtete üle. Neil on astraalsed võimed, kuid vaevalt nad neid kasutavad ja kuigi nad ei maga astraalsele tasandile, pole nad tema jaoks veel ärganud. Ja sellepärast tajuvad ümbrust väga segaselt, kui üldse seda teadvustavad.

Kui inimeses saab Tarkuse Õpetaja õpilane, siis ta äratatakse sellest unisest seisundist, ta ärkab täielikult ümbritseva reaalsuse jaoks ja hakkab seal õppima ja tööd tegema ja nii pole unetunnid enam tühjad, vaid täis aktiivset ja kasulikku tegutsemist, mis ei sega füüsilist keha puhkamast. Mahajäänud rassidel ja indiviididel on astraalkeha peaagu vormitu, kuid vastavalt sellele, kuidas inimesel areneb intellekt ja vaimsus, siis astraalkeha piirjooned joonistuvad selgelt välja ja nad hakkavad meenutama füüsilist kuju.

Arenenud ja arenemata inimeste astraalkehad on väga erinevad. Arenemata auramuna on vormitu udukogu, milles pole korrastatust. Arenenud inimese puhul on muutused nähtavad. Astraalkeha kuju võtab üha enam füüsilise kuju ilme. Ja udu asemel on näha ovaal, mis säilitab oma vormi erinevates vooludes. Kuna psüühilised võimed evolutsiooni käigus arenevad, siis on võimalik kohata väga erinevas arengustaadiumis astraalkehasid.

SURNUD

Muidugi on nimetus iseenesest täiesti absurdne, ekslik, kuna need olendid on samamoodi elus nagu meiegi. See termin tähistab neid, kes ajutiselt ei ole seotud füüsilise kehaga. Neid võiks jaotada järgmiselt

  1.  
    1. Nirmanakaya

- need, kes on oma arenguga ärateeninud rõõmu nirvaanas, kuid kes on pühendanud end tööle inimkonna heaks. Mainitud on siin nad sellepärast, et loend oleks täiuslik, sest nii kõrged olendid satuvad astraaltasandile väga harva. Selleks loovad nad endale astraalse keha, kuna nende kuju oleks muidu astraalnägemisele nähtamatu. Selleks et kiiresti tegutseda erinevatel tasanditel, nad hoiavad iseenda juures iga tasandi paari aatomit ja nende ümber on nad võimelised koondama vastava tasandi mateeria ja tekitavad nii endale vahendaja vastavalt enda soovile

2. Õpilased, kes ootavad kehastust.

Teatud arengutasemel on koos õpetajaga võimalik vahele jätta viibimine taevasmaailmas. Seda tehakse sellepärast, et kuna nad on elanud nii puhast elu, oleks sealviibimine väga pikk. Kui selline otsus on õpilase poolt vastuvõetud, siis ta väljub oma füüsilisest kehast ja ootab astraaltasandil sobivat kehastust. Selle võib talle välja valida õpetaja. Õpilane peab olema ettevaatlik ja piirduma ainult astraaltasandiga, sest kui ta kas või korraks puutub kokku mentaalse tasandiga, siis ta haaratakse kaasa tavapärasesse evolutsiooni voolu. Mõningatel juhtudel, mis on väga harvad, võib ta vältida uue sünni raskusi ja ta võidakse panna täiskasvanu kehasse, mis on eelmisele asukale juba kasutu, kuid sellist keha leitakse väga harva. Palju sagedamini tuleb oodata sobivat sündi. Kui ootamise ajal on õpilasel võimalik jätkata õpetaja poolt usaldatud tööd. Seda tööd on võimalik sooritada efektiivsemalt ja kiiremini, kuna siin ei kimbuta teda väsimus. Ta omab täielikku teadvust ja võib oma tahte abil olla kõigis astraaltasandi osades. Neid õpilasi, kes ootavad kehastust pole küll palju, kuid neid esineb. Inimkonna edenedes see klass suureneb.

3. Tavalised inimesed

peale surma. See klass on miljoneid kordi arvukam eelmisest klassist. Nende elanike seisund võtab enda alla väga laia skaala. Kõigil on erinev eluiga astraaltasandil. On neid, kes viibivad siin mõne päeva või isegi tunni, teised jäävad siia aastateks ja isegi aastasadadeks. Inimene, kes on elanud head ja puhast elu, kelle kõige tugevamad tunded ja püüdlused on isetud ja vaimsed, neid see tasand ei tõmba. Ta heidab ära füüsilise keha, siis eeterkeha ja siis ka astraalkeha - ehk soovide keha ja suundub taevasmaailma, kus tema vaimsed püüdlused kannavad vilja. Inimene kes on puhas mõtetelt võib seda teha, kuna ta on vaba kõigist maistest kirgedest. Tema tahtejõud oli suunatud kõrgematesse kanalitesse ja seepärast jääb ainult väga vähe energiat madalamatele soovide jaoks, mida astraaltasandil kulutada. Seepärast tema viibimine astraaltasandil on lühiajaline ja viibides astraaltasandil on ta unelaadses seisus ja väljub seal taevasmaailma ellu. Inimese jaoks, kes pole asunud okultse arengu teele on kirjeldatud seisund ideaalne asjade käik, kuid paljud pole selleks võimelised. Keskmine inimene pole vabanenud surmamomendiks kõigist soovidest ja on vaja pikka perioodi elada astraalse maailma erinevates osades. Peale surma igaüks oma teel taevasmaailma peab läbima kõik astraaltasandi osad, kuid samas ei pruugi ta neist teadlik olla. Peale oma astraalkeha mateeria on inimene seotud ka nn. elementaalse olemuse või essentsiga ja inimese elu ajal omab ka see essents justkui iseseisvat elu. Sellest essentsist moodustuvad kunstlikult loodud elementaalid. Sellel elementaalil on oma areng ja elu, mis on suunaga nn "alla" mateeriasse. See elemenataali ( elementaalid) huvid ei ühti kõrgema "Mina huvidega"( õigemini ta pole sellest üldse teadlik) ja nii tekib pidevalt vaimu ja keha vaheline võitlus, millest tihti räägivad religioosed kirjanikud.

Kui surma momendil inimene lahkub füüsiliselt tasandilt ja siis nn jaotavad loodusjõud hakkavad toimima tema astraalkehale ja elementaal võib avastada, et tema eksisteerimine eraldiolevana on ohus. Ta võtab kasutusele meetmed enda kaitseks, mis lubaksid astraalkeha tervikut säilitada nii kaua kui võimalik. See toimib nii, et madalam osa oleks väljaspool. Inimesel tuleb jääda madalalae astraaltasandi ossa, kui ta ei vabasta oma "mina" sellest mateeriast niipalju kui võimalik ja siis ta liigub järgmisesse ossa. Ja nii teatud aja jooksul justkui üksteise järel langevad ära madalamad kihid. Spiritistlikelt seanssidelt on teada, et surnud teatavad, et nad kavatsevad tõusta kõrgematesse sfääridesse, kust pole kerge või on võimatu suhelda meediumitega.

Inimesel, kes asub astraaltasandi kõrgemates osades on väga raske asju ajada tavalise meediumiga. Kõik viivitused teatud astraaltasandi osades on seotud sellega, kui palju vastavat mateeriat on tal astraalkehas. See omakorda sõltub sellest, sõltub elust mida inimene elas, soovidest, mida soovis ja mateeriast, mida enda lähedale tõmbas ja endaga sidus. Seepärast puhta elu ja kõrgete mõtetega inimene saab viia miinimumini madalate astraaltasandi osade mateeria ligitõmbamise. See võimaldab inimesel kiiresti erinevatest osadest vabaneda.

 Inimene, kes täielikult mõtleb vaimselt, läbib peaaegu momentaalselt kõik osad ja teadvus tuleb tema juurde juba taevasmaailmas.

Ainsad inimesed, kes ärkavad teadvusele madalamates astraaltasandi osades on need, kellel on jämedad, loomalikud huvid - joodikud, liiderdajad jne. need jäävad sinna perioodiks, mis on proportsionaalne soovide jõule, tihti kogevad seal kohutavaid kannatusi, sest maised kirgi pole võimalik rahuldada, kui just ei õnnestu vallutada mõni endasarnane inimene. Korralikku inimest vaevalt midagi hoiab kinni selles seitsmendas osas.

 Kui inimese peamised mõtted ja soovid olid keskendunud maistele asjadele, siis ta satub pigem kuuendasse ossa. Ekseldes inimeste ja kohtade ümber, kellega ta oli maises elus seotud.

Viies ja neljas osa omavad samasugust iseloomu ja vastavalt sellele kuidas me tõuseme läbi nende, maised seosed muutuvad tähtsusetuteks ja ümbruskond vastab mõtetele.

 Kolmandas osas elavad inimesed kujuteldavates linnades. Mitte igaüks ei loo siin oma linna oma mõtetega, nagu taevasmaailmas, nad saavad päranduseks oma eelkäijate struktuurid ja sellele lisatakse midagi omaltpoolt juurde. Siin asuvad kirikud, koolid.

Astraaltasandi teises osas elavad egoistlikud ja vaimsuseta religioossed inimesed. Siin nad kummardavad oma jämemateriaalseid ettekujutusi konkreetsetest jumalatest. Kõrgemad alajaotused sobivad nendele, kes on elu pühendanud materiaalsetele, kuid seejuures intellektuaalsetele eesmärkidele. Püüeldes nende poole oma egoistlike ambitsioonide rahuldamiseks või intellekti harjutamiseks ja unustades oma kaasvendade mured. Sellised inimesed jäävad sellele tasandile pikkadeks aastateks - olles küllalt õnnelikud, töötades oma intellektuaalsete probleemide kallal, kuid samas ei too nad mingit üldist kasu ja ainult veidi edenevad arengus.

Tuleb meeles pidada, et rääkides astraaltasandi osadest, pole nad seotud ruumi ideega. Olend astraaltasandil võib suure kergusega liikuda Inglismaalt Austraaliasse või ükskõik kuhu, sõltuvalt mõttest. Kuid ta ei saa asuda kõrgematesse osadesse astraaltasandil, kui pole läbinud täielikult vabanemise protsessi. Meil pole teada mitte ühtegi erandit sellest reeglit, kuigi inimese enda tegevus võib nii lühendada kui ka pikendada viibimist teatud astraaltasandi osas.

Milline võiks olla inimese teadlikus viibides ühes või teises osas? Et sellesse pilku heita, võtame ühe näite. Võta me inimese, kes oma eelmistes kehastustes arendas omadusi, mis kuuluvad astraaltasandi seitsmenda osa juurde. Selles elus juba varajases nooruses oli tal õnn teada saada, et neid kalduvusi on võimalik kontrollida. Oletame, et inimene suri enne kui see protsess sai lõppeda. Nii on tema astraalkehas veel küllaldaselt madala vibratsiooniga energiat, et jääda sellesse tasandisse toppama. Kuid samas on see mateeria, milles isiku teadvus pole harjunud selles kehastuses funktsioneerima. Ja nii jääb inimene küll sellesse astraaltasandi ossa, nii kauaks kui vajalik osa on lahustunud, kuid ta on kogu see aeg teadvusetus seisus. Praktiliselt ta magab sealviibimise ajal ja nii ei toimi seal lugematuid ebameeldivusi temale.

See kes õpib okultismi võib oma astraalse elu korraldada hoopis teisiti. Tavaline inimene, kes ärkab peale lühikest teadvustatud olekut, mis peaaegu alati järgneb surmale, satub tingimustesse, mida talle loob soovide elementaal, kes jaotas astraalkeha mateeria. Inimene saab vastu võtta vibratsioone välismaailmast läbi selle mateeria, mille elementaal jättis väljapoole ja nii on nägemine piiritletud selle astraaltasandi osaga. Inimene võtab seda piirangut kui uue elu osa, kuid tegelikkuses ta ei saa aru, et tegemist on mingi piiranguga ja usub, et näeb kõige, mida on võimalik näha, sest ta ei tea midagi elementaalidest ja nende tegevusest.

Kuid see, kes uurib teosoofiat saab aru, et see piirang pole vajalik. Teades seda, ta kohe hakkab vastu elementaali tegevusele ja ta on järjekindel hoidmaks astraalkeha samas seisus kui maise elu jooksul - s.o. kui kõik tema osakesed on segamini ja vabas liikumises. Tänu sellele ta võib tajuda kõikide astraaltasandi osade vibratsioone üheaegselt ja tema vaatele on avatud kogu astraalne maailm. ta liigub seal sama vabalt, kui tegi seda füüsilise une ajal ja seepärast leiab iga inimese astraaltasandi ükskõik mis osas ja saab temaga suhelda. Ponnistusele, mitte lasta oma astraalkeha ümber jagada ja hoida astraalkeha endises seisus hakkab vastu elementaal. Elementaal alateadlikult kardab ja püüab oma hirmu inimesele üle kanda, nii et inimene tihti avastab, et temas on pidev ja tugev tunne mingist kirjeldamatust ohust, mida saab vältida ainult, kui lubada keha ümber jagada. Kui inimene, seisab sellele irratsionaalsele hirmule otsustavalt vastu, mis põhineb teadmisel, et hirmuks pole põhjust, siis elementaali jõud raugeb. See on samamoodi kui maistele soovidele vastuseismine. Nii saab inimesest elav jõud astraalelus ja ta saab jätkata tööd teiste heaks, samamoodi kui ta tegi seda oma une ajal.

Suhtlemist astraaltasandilt kitsendab teadmatus. Õpilased, kes on võimelised kasutama oma mõistuse keha ja annavad mõtteid kiiresti edasi, kuid astraaltasandi elanikud pole enamus valmis neid teateis vastu võtma. Ja tulemuseks on see, et inimesed koonduvad gruppidesse vastavalt sümpaatiatele, eeskujudele ja keelele. Füüsilise keha surm ei muuda iseloomu ega intellekti ja nii on surnute seas samasugused vahed nagu elavate seaski. Paljud on hirmsasti häiritud, kui astraalmaailmas neile teadvus tagasi tuleb. Kuna nähtu ja kogetu erineb täielikult sellest, mida oodati, on hulgaliselt neid, kes algul keelduvad uskumast, et nad läbisid surma värava. Teadvuse olemasolu tundub neile olevat ilmne fakt, et nad elavad.

Igavese karistuse doktriin on tekinud samuti hulgaliselt mõttetuid kannatusi. Palju juhtudel läheb palju aega mõistuse kannatusteks enne kui teadvustatakse, et maailma juhib kannatlik evolutsiooni seadus, mitte mingi kapriisne deemon. Paljud ei saa ka mõistliku evolutsiooni faktist aru ja nii nad ujuvad sihitult läbi astaalmaailma osade, nad tegid seda ka füüsilises elus. On vähe neid, kes saavad oma seisundist aru ja püüavad seda kuidagimoodi ära kasutada.

Inimene kõigub kõrgemate püüdluste ja maiste soovide vahel. tasapisi viimased vähenevad ja inimene hakkab liikuma kõrgemale. Seepärast pole hea spiritistlikel seanssidel surnuid välja kutsuda, kuna see takistab tal ülespoole liikumist. Samuti takistab ülespoole liikumist ja sügav ja kontrollimatu lein. Leinates teeme haiget nii endale, kui ka sellele, keda leiname. See võib äratada lahkunu sellest unelaadsest seisundist ja teda võib haarata süütunne põhjustatud kannatuste pärast. Ükskõik milline poleks lein, on  ta sisuliselt egoistlik. See ei tähenda, et me peaksime lahkunu unustama, kuid me peaksime teda meenutama ja meeles hoidma armastusega südames. Sellest võib lahkunul palju kasu olla.

Võib juhtuda, et lahkunul endal võib suur soov mida teada anda, ükskõik milline see teadaanne poleks. Kui see on sügavalt surnu mõistuses, siis see tuleks vastu võtta. Kuna soov seda teha on surnul tugevalt teadvuses tõmbab teda maise elu poole ja ei võimalda liikuda kõrgematesse kihtidesse. Sellisel juhul võib meedium talle tõelise teene osutada, võttes sõnumi vastu. surnul pole võimalik enam toimida füüsilisel tasandil. Meediumi olemus koosneb kergesti jagunevast mateeriast ja seda on võimalik kasutada. Kui lahkunul ei õnnestu leida meediumit või ei oska ta seda kasutada, siis ta teeb meeleheitlikke tahtepingutusi, tekitades selliseid kasutuid nähtusi nagu koputused, kellahelin jne. selle tulemuseks on, et maja, kus on sellised nähtused külastab selgeltnägija ja meedium, kes selgitab välja, mida soovib öelda neid väljakutsunud olend.

4. varjud

Kui printsiipide jagunemine on lõppenud inimese astraalne elu lõpeb ja ta lahkub mentaalsele tasandile. Kuid täpselt samamoodi nagu jäi maha keha füüsilisel tasandil, jääb maha ka lagunev astraalkeha. Kui inimene elu jooksul puhastab enda kõikidest maistest soovidest ja suunab kõik oma energia isetutele vaimsetele püüdlustele, tema kõrgem mina võib tagasi saada kogu madalama mõistuse, nii jääb astraal tasandile lihtsalt laip. Isegi juhul kui inimese elu polnud väga täiuslik, võib tulemus sama olla, kui madalatel soovijõududel lubatakse lõppeda astraaltasandil. Kuid enamus inimesi ei tee pingutusi, et vabaneda madalatest soovidest ja nii viibivad nad pikalt vahepealses maailmas ja see on osaline madalama mõistuse kaotus. Kõrgem mõistus justkui saadaks osa iseendast madalama mõistusena inimesse. Lootes saada selle osa rikkamana tagasi. Kuid kui inimesest on saanud oma madalamate soovide ori, siis on madalam mõistus põimunud soovide kehaga selliselt, et kui peale astraalset elu toimub jagunemine, tema mentaalne printsiip justkui rebitakse kaheks, kusjuures degradeerunud osa jääb astraalkehasse. Kehaks on siis astraalne mateeria, millest madalam mõistus ei saanud välja ja jäi vangi. Mentaalse mateeria kogus, mis jäi sellesse lagunevasse astraalsesse vahendajasse sõltub sellest astmest, millesse mõistus oli pöördumatult haaratud madalama kirgede poolt. On selge, kui mõistus, läbi aste astmelt ei vabanenud täielikult sellest mateeriast, astraalne jäänuk demonstreerib oma jämedate osade kohalolekut igal tasandil, millega tal on jäänud side. Ja nii tekkis olendite klass, keda nimetatakse "varjudeks". Vari on olend, kes mitte mingil juhul pole individuaalsus, kuna viimane on juba läinud taevasesse maailma. See vari väliselt näeb välja nagu isiksus, isegi omab tema mälu ja iseloomu kõiki üksikasju ja nii võib teda võtta ekslikult inimesena. Ta ei teadvusta seda personifikatsiooni ja ta peab individuaalsuseks just ennast. Kuid tegelikult on kõikide madalamate omaduste kogum.

Varju eluiga sõltub madalama mõistuse kogusest, kuid tema intellekt tasapisi kahaneb, kuid suudab isegi oma eksistentsi lõpus meediumiga suhelda. Kuna puudub side "kõrgema minaga" on ta kalduv kõikideks kurjaloomulisteks tegudeks. Ta võib anda end musta maagi käsutusse väikeste ülesannete täitmiseks. Tasapisi mentaalne mateeria, mida ta omas, laguneb ja pöördub tagasi omale tasandile, ilma ühinemata ühegi individuaalse mõistusega ja nii vari laguneb ja läheb üle järgmisesse klassi.

5. Kestad

need on juba lihtsalt astraalsed laibad, mis on viimases lagunemise staadiumis. Nad ei valda mingit teadvust ega mõistust ja nad ujuvad passiivselt astraalsetes voogudes nagu pilved, mida võib liigutada ükskõik mis suunas puhuv tuul. Kuid sattudes meediumi aurasse võivad nad elustuda, tekitades kohutavaid eluparoodiaid. Sellisel juhul nad väliselt meenutavad surnud isikut ja kasutavad isegi tavapärast väljendusviisi. Kuid see kõik on automaatne. Kuid sellel kõigel pole mingit seost inimestega, nad saavad oma energia meediumilt või "vaimudelt". Kuid vahel see kest äratatakse ja sellest räägib järgmine alajaotus. Kest reageerib veel vibratsioonidele, millele reageeris kui oli veel vari. Kui seansil on inimene, kes kiirgab sarnaseid soove ja kirgi, siis nad lihtsalt võimendavad neid. On ka teist liiki laipu. Eelpool räägiti, et peale füüsilise keha surma astraalne vahendaja küllaltki kiiresti läbib ümber ehituse ja eeter teisik heidetakse ära. See viimane on määratud aeglasele lagunemisele. Kuid see eeterkest ei uju sihitult, ta jääb mõne meetri kaugusele lagunevast füüsilisest kehast, ta on nähtav paljudele, kes omavad veidigi tundlikkust. Psüühiliselt arenenud inimene võib surnuaedades näha hulgaliselt udusarnaseid helendavaid vorme haudade kohal, kuna nad on erinevates lagunemiskihtides, pole vaatepilt just meeldiv. Ka need kestad on ilma jäänud teadvusest ja mõistusest, kuigi nad võidakse elustada ja siis muutuvad nad kohutavateks eluvormideks, kuid see on võimalik ainult teatud musta maagi rituaali tulemusena.

Niisiis nagu näeme teekonnal maisest elust taevasmaailma inimene heidab ära vähemalt kolm laipa…füüsilise keha, eeter teisiku ja astraalse vahendaja ja kõik nad tasapisi lahustuvad alg elementideks ja nende mateeria kasutatakse vastavalt looduse plaanidele

6. Elustatud kestad

Rangelt öeldes, neid olendeid ei saa üldse inimesteks lugeda, kuna nad on ainult inimese välised kestad, passiivsed tundetud kestad, kes kuulusid kunagi inimkonnale. Elu, mõistus, soov ja tahe, mida nad omavad kuuluvad kunstlikule elementaalile, tema ise ei ole inimolend. Seepärast peaks teda vaatama, kunstlikult loodud olendite alajaotuses. Siinkohal mainime, et need on alati halbade kavatsustega olendid - tõelised deemonid - ahvatlejad. Sarnaselt varjudele, neid tihti kasutatakse väga hirmsateks eesmärkideks maagias. Mõned autorid nimetavad neid elementaarideks.

7. Enesetapjad ja ootamatu surma ohvrid.

Inimene, kes on kiirustades väljarebitud füüsilisest elus õnnetusjuhtumi või enesetapu teel, satub väga keerulisse seisu. See erineb suuresti tingimustest, kui inimene suri vanadusse või haiguse tõttu. Viimasel juhul maiste soovide haare on nõrgenenud ja kõige jämedamad osad pigem juba eemaldunud, nii et inimene satub kas kuuendasse või viiendasse astraaltasandi ossa või isegi kõrgemale.

Ootamatu surma või enesetapu korral mingit ettevalmistust pole. Isiksuses on veel palju väga jämedat astraalset energiat ja nii jääb ta pidama seitsmendasse kõige madalamasse ossa. See koht pole just meeldiv, kuid ta pole kõikidele siinviibijatele ka ühesugune. Need ootamatu huku ohvrid, kelle elu oli puhas ja õilis, läbivad kõige madalama tasandi uneseisundis. Teisest küljest kui maine elu oli inimesel madal ja jäme, tundeline ja egoistlik, siis selles soovimatus keskkonnas on nad teadlikud ja neist võivad saada väga kurjad olendid. Põledes kõigis negatiivsetes kirgedes, mida nad omamata füüsilist keha, ei saa rahuldada, teevad nad seda läbi meediumi või läbi iga tundliku inimese, keda neil on võimalik kinni hoida ja kogevad kuratlikku naudingut, võttes kasutusele kõik vahendid, et viia teisi samamoodi igasugustesse liialdustesse, mis said neile endale saatuslikuks. Nad on inkuubid, sukkuubid, deemonid, täitmatud õgardid, ahned, kavalad, kurjad ja julmad. Deemonid - ahvatlejad - kiriku kirjanduse kuradid, aga nad on jõuetud puhta mõtte ja kavatsuse ees ja mitte midagi ei saa teha inimesega, kui inimene ise pole arendanud endas välja pahesid, millesse teda tahetakse tõmmata. Need, kes omavad psüühilist nägemist näevad neid tihti lihalettidel, joogikohtades ja kõigi madala reputatsiooniga kohtades. Kui selline olend leiab meediumi, siis on see halb õnnetus, see võimaldab olendil pikendada oma jubedat astraalset elu. Ta loob halva karma ja nii valmistab endale ette kõige madalama kehastuse ja riskib suures osas vaimsete võimete kaotamisega. Kui sellel inimesel veab ja ta ei kohta sensitiivi, läbi kelle on võimalik oma soove/kirgi rahuldada, täitmatud soovid tasapisi põlevad läbi ja kogetud kannatused on juba osaliselt täide viinud halva karma.

Enesetapja olukord on veel raskem, et tema mõtlematu tegu vähendas "mina" võimet eemaldada endas madalam alge ja see paneb ta ette teatud ohud. Süü astet määrab ära olukord, kas seda tehti moraalsetel kaalutlustel või püüti karistuse eest pääseda. Vastavalt sellele tekivad ka seisundid peale surma. Nii seda klassi kui ka varjusid ja elustatud kesta võib nimetada väikesteks vampiirideks. Nad kasutavad alati võimalust, oma elu pikendada, tõmmates eluenergiat inimolenditest, kellele nad suudavad mõju avaldada. Okultimi õpilasele õpetatakse end kaitsma selliste katesete eest, kuid ilma teadmisteta on seda väga raske vältida.

8. vampiirid ja libahundid

on veelgi eemaletõukavamad olendid, kuid õnneks üsna haruldased.

Teosoofilisest kirjandusest on teada, et inimene võib elada nii madalat ja egoistlikku elu, olla nii kuri ja julm ,et tema madalam mõistus eraldub oma vaimsest allikast ja ühineb soovidega. Selliseid näited on ja me võime näha palju nn "hingetuid inimesi". Kuid õnneks ei vasta meie tähelepanekud tõele. Selleks, et saavutada selliseid kurjuse kõrgusi, et tagajärjeks on isiksuse kaotus ja individuaalsuse nõrgenemine, peab inimene endas summutama igasuguse isetuse ja vaimsuse. Isegi kõige halvemas inimeses on mingid head jooned. Kuid ometi vampiirid eksisteerivad. Selline kadunud hing peale surma üsna kiiresti avastab, et ei saa jääda astraalmaailma, vaid ta peab täie teadvuse juures asuma "omale kohale", salapärasesse kaheksandasse sfääri, kus ta on määratud tasapisi lagunema ja elama üle asju, mida on parem mitte kirjeldada. Kuid kui surm toimus ootamatult või oli see enesetapu tulemus, võib ta teatud olukorras, eriti kui teab midagi mustast maagiast, hoiduda sellest hukutavast saatusest. Ta eksisteerib edasi vampiirina. Kuna kaheksas sfäär ei saa teda nõuda enne füüsilise keha surma, hoiab ta viimast elus transi või siis keha verega varustamise abil. Ta teeb seda läbi poolmateriaalse astraalse keha ja võib elupäästmiseks tappa inimesi. Kõige efektiivsem vahend on vampiir väljakaevata ja keha põlema panna ja nii jääb ta kogumispunktis ilma. Kui haud lahtikaevata, on keha tavaliselt üllatavalt värske.

Libahundid omavad teistsugust karmat. Tegelikkuses peaks nende koht olema esimeses, mitte teises jaos. Sest esimest korda võtavad nad sellise vormi veel elu ajal. see nõuab teatud maagilise kunsti teadmist, vähemalt peab selleks piisama, väljuda astraalkehasse. Kui selle võtab ette inimene, kes on julm ja loomalik, tema astraalkeha vallutatakse teatud olendite poolt ja see materialiseerub metsikuks loomaks. Tavaliselt hundiks. Sellises seisus ta tapab teisi loomi ja isegi inimesi, rahuldades nii iseenda verejanulisust, ka nende olendite oma, kes teda selleks tõukavad. Iga haav, mis on tehtud libahundile, on tekitatud ka inimese füüsilisele kehale. Kuigi peale keha surma astraalne keha vähem haavatav. Kuid samas on ta ka vähem ohutu. Kui ainult ei leidu sobivat meediumi. Okultismi õppival inimesel pole neist rohkem vaja teada, kui seda, et kuidas neid vältida.

Tuleb meeles pidada, et iga inimolend, kes püüab pikendada oma elu astraaltasandil selliste võtetega, teeb seda teiste arvelt.