Maiade kalender töötab paljudel tasanditel. Ta haarab inimese loote, planetaadi arengu ja paljusid teisi kosmilisi- ning ajaloo tsükleid. Kõik need tsüklid on teineteisest läbi põimunud. Nad kulgevad koos ja toimivad koos. Meie roll on tantsida ajas nende universumi rütmide järgi ja teha seda võimalikult ilusti ja rõõmsalt. Maiade  kalendris on 20 iidset märki, mis sümboliseerivad loomi või loodusjõude. See on väga iidne sümbolite keel.

Maiad, nagu ka teised traditsionaalsed rahvad, näevad ajas kahte mõõdet. Neil on tavaline aeg ja sakraalne aeg. See lineaarne reaalsus, mis annab vormi ja suuna meie elule  on tavaline aeg. Sakraalne ehk püha aeg lülitub sisse, siis kui me palvetame, mediteerime, oleme kontaktis kõiksusega. Sakraalne aeg on rütmi ja liikumise alus, see on liim,mis liimib kogu universumit. See on kosmiline kord, mis vahetab välja algse kaose. Maiade kalender on püha mandala, kus tavaline ja sakraalne aeg moodustavad ühtse kanga.

Nende rütmide ja tsüklite eesmärk on pigem kollektiivne kui individuaalne, siin ei ole mingit rõhuasetust sellele, mida me nimetame “sisemiseks kasvuks”. Selles kalendris pole viiteid isiklike probleemide lahendustele. Esimesel kohal on sõprade, sugulaste, laste ja lõpuks kogu maailma teenimine.

 

Maia tsivilisatsiooni põlvnemise küsimus on tekitanud arvamuste paljusust. On neid, kes leiavad ,et nad nende kultuuri juured on pärit Atlantisest või isegi Plejaadidelt. Arheoloogid väidavad ,et maiade tsivilisatsioon tekkis 13 sajandit e.m.a. 6 tuhat aastat e.m.a. hakati kasvatama maisi, mis on “revolutsiooniliseks plahvatuseks” põllumajan­duses. Inimesed elasid väikestes külades. 1200 a.e.m.a. ootamatult, otsekui Maa alt tekkis tsivilisatsioon. Hakkasid tekkima suured kultuse keskused. Dzunglitesse tekkisid pühamud kividest ja tellistest. Oli olemas rituaalne käsipallimäng. Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas. Tekkis hulgaliselt kunstiteoseid.

Ei ole teada, kuidas nimetasid end esimeste linnade asukad, teadlased nimetavad neid olmeekideks. Eelkõige olid olmeegid nefriidiga kaubitsejad. Nefriit oli olmeekidele sama, mis vallutajatele kuld.

Maia kultuuri õitseng arheoloogide andmetel algas kusagi 3 sajandil meie aja järgi ja kestis kuni aastani 900.

Viimstel aastatel on avastatud hulgaliselt maiade raamatuid, mis annavad tunnistust väga kõrgest kultuuri tasemest. Neid raamatuid nimetatakse koodeksiteks.

Paljusid uurijaid on köitnud tsivilisatsiooni müstiline külg. Maiade keele desif­ree­ris venelane, kes sõjaajal võttes osa Berliini vallutamisest, haaras leekides raamatukogust esimese ettejuhtuva raamatu, mis hiljem selgus oli maiakeelse koodeksi raamat. Knoro­zov peale sõda õppis lingvistikat ja 1952 aastal suutis tõlkida maia keelseid raamatuid. See avastus jäi pikkadeks aastateks muule maailmale tundmatuks, kuna oma teosed kir­jutas ta vene keeles. Tema töödega tutuvus noor vene emigrant, kelles sai maiakeel spet­sialist. Tänapäeval on võimalik lugeda kõiki maiakeelseid tekste.

Maia linnriikide valitsejad, olid “pühad valitsejad”. Nagu Egiptuse vaaraod, neid peeti maisteks jumala kehastusteks. Maia valitsejad olid preestrid, valitsejad ja jumalused ühekorraga. Vaimulikud olid samaaegselt nii kunstnikud, kui kirjanikud.

Iga linn oli omaette riik, mida juhtis valiseja – ahauob, kes oli üheaegsel nii preester, kirjatundja, kunstnik ja valitseja.. maia valisejad vastutasid oma maa ja rahva eluvaimu tugevuse eest. püramiidsed pühamud olid lavaks, kus nad täitsid oma rituaale.

Maialased töötasid välja Kalendri, mis põhines Pühal Kalendril, mida kasutasid kõik mesoameerika rahvad – olmeegid, tolteegid, asteegid ja maiad. See kalender võimaldas saada teavet väga kaugetest sündmustest.

Ei ole teada, miks tuli tsivilisatsiooni langus. Oma hiilguse tipus jäeti maha linnad ja pühamud ja lahkuti ei tea kuhu.

 

Maiade maailmavaate kohaselt on maailm mitmeid kordi loodud ja purustatud. Iga kord lõid Jumalad maailma uuesti lootuses, et inimesed nii nagu vaja austaksid ja kummardaksid neid. Kuid kahjuks pidid jumalad eksima. Nende pidevad katsed luua täiuslik olend, kes omaks austust sakraalse suhtes, on evolutsiooni aluseks. Hopi indiaanlased on veendunud, et “inimkond” on evolutsioneerunud neljas erinevas maailmas.

Praegune maaim on loodud jumalate paari poolt. Neid peeti jumaluse mees ja nais aspekti kehastuseks. Maailma loomine algas 4Ahau’l 8 Kumku’l  3114 aastal e.m.a.. esi­me­ne Ema ja Esimene  Isa juba eksisteerisid, kuna nemad sündisid eelmises maailmas. Nemad lõid maailma selliseks nagu ta praegu on. Esimene Isa andis maailma vormi ja ase­tas suure puu maailma keskele. Nagu me näeme, siis asuvad puud kõikjal, isegi meis enestes. Kosmilistes terminites on selleks Linnu Tee. Esimese Isa taevased abilised tegid kolde pühadsest kividest – tähededest, mida Lääne inimesed nimetavad Orioni vööks. Sel­le sündmuse auks jätkavad maiad oma kodukolde ehitamist kolmest kivist. Nad pea­vad kollet oma maja vundamendiks.

Samal ajal sünnitas Esimene Ema kolm iidset jumalat: Nelja Maailmakaare Jumala, Öise Päikese Jaaguari ja Madu Jumala.

Universum, mis loodi Esimese Ema ja Esimese Isa poolt jaotus kolmeks. Taevas, Maa ja Allmaailm. Taevas oli kolmteist kihti, mis asetsesid püramiidi kujuliselt. Iga kihti või kosmilise püramiidi astmet  valitses üks jumalatest.

Püramiidset vormi kujutas ka Allmaailma. Püramiidil oli 9 astet. Allmaailm nime­tati Chibalbaks ( “õudne koht”) ja seal valitsesid surma jumalad. 9 Allamaailma jumalat olid tohutuid sigareid suitsetavad skeletid. Taevaste  ja allmaailmade vahele oli paiguta­tud Maa, inimeste maailm.  Maa oli asettatud tohutule krokodillile, kes ujus ve­siliiate keskel. Peale selle maiad uskusid suurde Taevasesse Maosse  või Kosmi­lis­se Draa­koni, kelle valitsemiseks olid taevad. Taevasel Maol oli kaks pead ja kaks osa. Üks oli avatud Taevastesse, teine Allmaailma. See pool maost, mis on seotud Allilmaga, seos­tub või isegi samastub Krokodilliga, kes hoiab Maad seljas.

Krokodilli kehast kasvab Maailma Puu, suur universumi puu, mille juured ulatuvad Allmaailma ja Oksad puudutavad Taevast.

Taevapuu motiiv ei tunne kultuurilisi ja etnilisi piire. Taevapuu küljes rippus Odin. Taevapuu külg löödi risti Kristus. Ka Eedeni aias olev puu on Maailma puu. Vahel taevapuud võetakse vastu kui Maailma mäge. Iidse Mehhiko rahvad austasid mõlemit keskuse sümbolit, nii Maailma mäge, kui Maailma Puud. Kõikide sündmuste puhul kirjeldatakse Maailma puud, kui universumi keskust, telge, mille ümber keerleb kogu ülejäänud maailm. Pürmiidid kujutavad kõigepealt Maailma Puud ja Maailma mäge.

Maailma puud kujutatakse sageli T tähena. T ei ole mitte ainult sümbol, vaid ta sümboliseerib ka seal sees olevat eluenergiat. Maailma Puu on kõige elava keskus, ta on arteriks maa ja taevaste maailmade vahel: surnute hinged tõusevad tema mööda taevasse. Linnutee on Nähtav Maailma Puu sümbol. Vahel kutsutakse teda Sak Be –ks ehk “Valgeks Teeks”.

Maailmapuu oli keskuseks ja maailma mille lõid Esimene Ema ja Esimene Isa koosnes neljast osast ja oli orienteeritud nelja ilmakaarde. Ameerika indiaanlaste maailmapildis omasid Neli Suunda olulist rolli. Järgnevalt neljast ilmakaarest maiade allikate põhjal.

IDA – see on kevade ja tõusva Päikese suund. Ta sümboliserib algust, energiat, mis sünnitab kõik tegevused ja mõtted, samamoodi nagu maasügavusest saavad energiat kõik kasvav ja tõusev Päike sünnitab uue päeva. Ida – see on Kosmilise Mao kosmiline pale ja selle suunaga seostub punane värv. Kui maia shamaan järgib oma teed, siis on ta suunatud näoga Itta; ta vaatab oma tulevikku – nii vaimses kui materiaalses mõttes.

LÄÄS – see on päikese loojangu suund, sügise suund. Läänes leiab lõpu kõik elav; samamoodi nagu sureb Päike igal päeval, nii sureb kõik elav. See, mis tundub lõ­pu­na, on tegelikult ainult etapp lõputus protsessis. Tegevus või mõte sünnib Idas, laskub allapoole lääne horisonti – Allmaailma, et sealt uuesti sündida, saades uue sündimise. Lääs on transformatsiooni koht Taevase Mao maaalune pale. Kuna  maia shamaani nägu on suunatud Ida oole, siis Lääs jääb tema selja taha. See on esivanemate asukoht, kõigi nende asukoht, kes on elanud ennem ja seisavad tema taga, et teda toetada.

Läänega assotsieerub kaks värvi: must ja sinine.

Ida – Lääs telg vormeerib horisontaalse telje.

PÕHI – teine risti telg on suunatud Põhjas lõunasse. Nagu ka lääs assotsieerub ta esivanematega, kes on sellest maailmast lahkunud. Tee Allmaailma – see on tee põhja­tae­vas­se. Põhi sümboliseerib tarkust, mille oleme omandanud esivanematelt. Talle vastab valge värvus.

Kui maia shamaan seisab näoga Itta, siis Põhi jääb temast vasakule. Nagu teistel müstilistel süsteemidel on vasak pool naispool. Seepärast tänapäeva chamaanile see külg kehastab naisi, sugulussidemeid ja abielu.

LÕUNA – ta sümboliseerib saladuslikku loomisjõudu, mis tuleb maa-alt ja sunnib taimedel kasvama ja õitsema. Tema värv on kollane, küpse maisi värv. Vastavalt Pühale Kalendrile, igat aastat valitseb üks ilmakaar. Aastaid mida valitseb Lõuna, peetakse põllumajandusele soodsaks. Vaadates Itta jääb Lõuna chamaanist paremale. Lõuna sümboliseerib meesenergiat, jõudu ja perekonna viljakust.

KESKUS – kui olla täpne, siis maia kosmoloogias on viis ilmakaart. Keskpunkti peetakse ka ilmakaareks. Keskus on rohelist värvi ja seal kasvab Maailma Puu.

 

Maiade linnad ei olnud mitte ainult linnad, nad olid mandalad või kosmogrammid. Nad olid maised jäljendused arhetüüpsele Tula linnale, kust on tulnud linnade ehitajad.

 

Niisama universaalne nagu on  Maailma Puu või Maailma Mägi maailma kul­tuu­ri­des, on universaalne ka ettekujutus, et keskne puu või mägi asetseb ka inimese ke­has. On vastavus Taeva arhitektuuril – makrokosmosel ja inimese ehitusel – mikro­kos­mo­sel. Keskseks teljeks ehk puuks on inimesel selgroog. Vastavalt juudi kabbalale Elu puu  kas­vab nii Eedeni aias, kui ka inimeses, kus ta vastad selgroole.

Mööda selgroogu liigub ekvivalent, mis elustab sisemist ehk vaimset inimest. Hindud nimetavad seda energiat kundaliniks, maiad (itsuks). Asteekidel eksisteeris kaks voolu: üks tuli Taevast alla, teine Allmaailmast Taevasse. Koos nad moodustavad kahese spiraaali, mis on sarnane DNA-le. 

 Malinalli voog ( maiade selgroog) kontsentreerub kolmes keskuses inimekehas. Need keskused meenutavad india chakraid. Pole võimatu, et ka maiadel oli neid rohkem teada, kuid teateid sellest ei ole.

Esimene teadaolevatest keskustest asus pealael. Sellega seostati energiat, mida  nimetati tonalli. See sõna tähistab soojust, mida tekitab Päike ja jõub läbi kiirte iga inime­seni. Ta sümboliserib sidet päikese jõuga. Tonalli asetub lootesse Looja abiga. See on val­gusekiir, mis seob meid jumalatega, see on koht, kus asub meie kõrgem indivi­duaal­sus, meie isiklik olemus. Tonalli on tihedalt seotud india atmani kontseptsiooniga.

Teine esoteerne keskus on südames. Elujõud elustab seda keskust, teda nimeta­takse teioliaks ja ta on emotsioonide, mälu ja teadmsite allikas. Teiolia – see on “jumalik tuli”, mis vormeerib meie mõtete ja harjumuste iseloomu. Teiolia võib transformeeruda “jumalikuks südameks”.  Teolia  on substant, mida võib leida igalt poolt. Ta on omane mägedele ja järvedele, samuti pühamutele ja püramiididele.

Kolmas keskus asub neerudes ja temaga seostatakse jõudu nimega ihiiotl. Ta on sarnane helendavale gaasile, peenele energiale, mis on meie allikaks emotsioonidele – vihkamisele, soovidele, julgusele ja armastusele. Oma mina tunnetamist nimetasid Asteegid oma isiklike neerude avamiseks. Just nimelt ihiiotli energia on see, mis suunates teistele, annab inimestele võlu ja sarmi.

 

Sisemine ja välimine maailm, mis loodi Esimese Isa ja Esimese Ema poolt 3114 aastal enne meie aega,  sai mütoloogilise aja arvestuse alguseks. See maailm areneb pi­devalt ja ei ole stabiilne. Seepärast on teda vaja toetada. Tänu inimeste palvetele, tänu jumalate austamisele on võimalik maailma hoida tasakaalu seisundis. Jumalate  austa­mi­ne oli kohustustlik kõigile, kuid erilise tähtsusega oli ta valitsejale, kes oli vahendajaks oma rahva ja Taeva vahel.

Kui planeedid jõudsid vastavasse seisu, siis vastavatel Püha Kalendri päevadel lii­kus rahvas “linna südamesse”, et igaüks osaleks maailmauuendamise rituaalis. Valitse­ja ilmus pühamu väravates püramiidi katusel linna keskel. Ta oli esimeseks inimeseks, kes tuli Allmaailmast Maailma mäe keskele. Seistes püramiidi tipus, maiade valitseja muutus universumi sümboolseks keskuseks. Püramiidid, mis asusid linna keskel sümboliseerisid ka nelja ajasuunda.

Valitseja keskused olid ülesäratatud tseremoonia ajal ja “keha välk” või “Taeva roos” tsirkuleeris üles alla mööda selgroogu.