Käsi, Tihendamine, Lõpetamine, Täiuslikkuse jõust arusaamine, Füüsilise olemise lõplikusest arusaamine, LÄÄS (1)

Põder (2)

 

Päevamärk põder on eriline oma eriti keerulise sümbolismi tõttu. Kuigi tema yucateki nimetuse – Manik- tähendus ei ole teada, hieroglüüf kujutab kätt. Iidsetes manskriptumites pühad jahimehed on tihti kujutatud skorpioni sabadega, mis lõppesid inimkäega. Käsi , laulatatud skorpioni käega – see on seesama käsi, mida me näeme selle päeva hieroglüüfil; see on jahimehe käsi.

Maiade müütides jahi jumalat kutsutakse (Ek –Zip) või “Must Zip – ta elab praegugi folklooris vanamehe kujul, kellel on hall habe, kes hoiab kõiki maailma loomi oma maagilises korallis ( aedikus ), mis asub metsade tihnikutes. (Ek-Zip) ei ole mitte ainult jumalus, kes kaitseb jahipidamist, ta on ka põrda kaitsja, kes on jahi eesmärk. Legend räägib, et  (Ek –Zip) käepesast tekitatud vilega hoiatab põtra ohu eest. Seepärast on tema üks lihsamaid nimetusi “vilistaja”

Jahimehe ja ohvri ühtsuse idee, see on tüüpiline mõttelaad iidsetele Ameerika põlisrahvustele. Jahimeest ja tema ohvrit ei võetud kui vastaseid, kes võitlevad “mitte elu vaid surma pärast. Pigem, oli see aus mäng, milles mõlemad mängivad neile määratud rolle selles lõputus sündide ja surmade ahelas. Nad on ühe ja sama kosmilise tantsu osad. Sellepärast indiaani jahimehed enne jahikäiku loevad palvet ja paluvad jumalikku luba , võtta elu igalt elusalt loomalt. See selgitab ka seda ,miks indiaani jahimehed tihti riietuvad loomade nahkadesse, kelle peale peavad jahti: selleks et sulada konkreetse liigi enenrgeetikaga kokku. Maia  ikonograafias (Ek-Zipi) tihti kujutatakse põdra sarvedega. Ta kaitseb nii jahimeest kui ka ohvrit.

Teda kutsutakse (Mustaks-Zipiks), kuna tema nägu on alati kaetud mustaga, kuigi ta ei ole ainuke mustanäoline jumal maiadel.  Sellel päevamärgil on veel üks vastavus – kakao puu. Need puud andsid kakao uba, mis asendas raha kogu eelkolumbuse Ameerikas. Kakao puud peeti eriliseks pühaduseks maia kaupmeeste seas, kuna sümboliseeris (Ek-Chuad), kes on samuti mustanäoline ( maia sõna ek tähendab musta ). Kaupmeeste klass elustas elu iidses Mehhikos. Peale kauba liikusid läbi nende uudised, teadmised ja toimus kultuuri vahetus erinevate rahvaste vahel. Täpselt  sama moodi kui jahimees ja tema ohver, oli ka rändav kaupmees osa pühast rütmist.

Asteekidel oli selle päeva valitsejaks Tlaloc, vihma jumal ( Vaata Madu). Tlaloc kuulub kõige iidsemate ja tähtsamate jumalate hulka Mesoameerikas. Maiad austasid teda kui (Chaci) ,kes oli maine jumal. Maised jumalad elasid mäetippudes, kus kogunevad Tlaloci äikesepilved. Tlaloc valitses Tlalocani üle, mis oli küllalt maine “paradiis”

Päeva-märk – see on püha elurütmi sümbol, millele alluvad jahimehed ja tema saak, ost ja müük, see märk esindab kusti elada. (2)