Täht, Harmoonia, Oktaav, Kõrgema elu mudeli intuitiivne teadvustamine, Armastus, Täht-perekond, Lõuna (1)
Jänes ( 2)
Nii nagu sõna manik, nii ka sõna lamat tähendust ei ole teada, kuid päevamärgi sümboolika on ilmne. Ta sümboliseerib küpsemist, küllust ja maisi koristamist.
Selle sümboliga tähitati Veenust. Maiadel ei sümboliseerinud Veenus armastust. Maiad seostasid Veenuse tsüklit tugevatete vapustustega poliitikas ja ökoloogias. Jumal (Lahunchan), kellega maiadel seostub Veenus, oli koletis, kes tekitas paanikat jumalate seas, liikudes nende maailmas ringi purjuspäi.
See tige purjusolek seostus päeva märgiga Jänes. Võimalikuks jänese tähenduseks võib olla ka ka “kuu jänes”. Nii hiinlased, kui indiaanlased seostavad jänest Kuuga. See müstiline jänes on Mayahuel kaaslane. Asteekide Mayahuel, kes valitseb seda päevamärki oli jumal-neitsi, keda kaitses kosmiline koletis või Taeva Madu. Quelzalcoatl röövis ta ja lendas temaga maale. Seal nad lahustusid teineteises ja mõlemad muutusid suureks puuks, millel oli kaks oksa: meesoks sümboliseeris Quelzalcoatli ja naisoks kujutas Mayahueli. Vihaseks aetud Taeva Madu lendas oma abilistega kohale ja ründas puud, kus elas tema endise vangi vaim. Naisoks lendas tükideks : Mayahuel suri. Leinav Quelzalcoatl võttis oma endise kuju ja mattis jumalanna jäänused. Tema hauale kasvas agaav, millest tehakse alkohoolset jooki.
Quelzalcoatli ja Mayahueli lugu oli levinud eekkolumbuse Ameerikas. Lugu Jumalast, kes suri, maeti ja tuli tagasi taime kujul on arhetüüpne ameerika indiaanlaste seas. Ta tähistab, et maa kui Jumala Ema füüsilist keha. Paljudes versioonides Maaema tapetud kehast kasvab mais, kuna indiaanlastel leiva rolli täitis mais.
Sellel lool on ka esoteerne alltekst. Puu milleks muutusid Quelzalcoatl ja Mayahuel on üks Maailma Puu sümboleid, mis asub universumi keskel. Meis igaühes on olemas Maailma puu – selgroog, mis talub “keha välku” üles ja all spiraalimööda. Teistes vaimsetes traditsioonides sellest “elujõust” teatakse, et sellel “sisemisel puul” on nii meeskanal (Quelzalcoatli ) kui ka naiskanal ( Mayahuel ). Selles asteegi verisoonis on kujutatud “pattulangemist” - algse meesnais alge ühtsuse kadumist, mis kõikides vaimsetes traditsioonides samastatakse “paradiislikust” seisundist kukkumisega.
Paradiisi võib kaotada ja uuesti saavutada ühe inimelu jooksul. Planeet Veenus, millega seostub see päevamärk, läbib samuti surma ja uuestisünni tsükleid. Ta särab kui õhtutäht, kaob ja siis ilmub kui hommikutäht. Kuigi Quelzalcoatl väljendub siin kui tuule jumal, on laialt levinud lugu Quelzalcoatlist kui hiilgavast, kuid langenud vaimsest juhist, kes põleb lõkke leekides ja pöördub tagasi planeet Veenusena. Sellisel juhul Mayahueli lugu sümboliseerib midagi enamat, kui vaimse ühtsuse kaotust. Ta jutustab lõputust surma ja uuestisünni protsessist kui Veenus – Quelzalcoatli kadumisest ja tagasitulemisest. Jumalaema, kes sureb sügisel ja läheb maa alla, tuleb kevades tagasi. (2)