Theun Mares on Lõuna Aafrika nagual, kes esindab tolteekide liini, mis on erinev Castaneda poolt kirjeldatust. Käesolev kokkuvõte on tehtud venekeelsest raamatust, mis inglise keeles on ilmunud 1995 aastal. Tolteekide õpetused I osa Sõjameeste tagasipöördumine ( Of the Toltec Teachings. Return of the Warriors). 

 

 

Kõik, mis tõmbab tähelepanu, omab jõudu.

 

Aegade alguses…kaheksateist miljonit aastat tagasi tulid koos inimkonnaga maale mõned grupid inimesi, keda me tänapäeval nimetame preestriteks ja pühamute preestriteks. Inimkond unustas oma kodumaa ja pöördus abi saamiseks preesterkonna poole, et nad juhiksid neid vaimselt. Seda perioodi mäletatakse, kui Lemuuria perioodi.

Preesterkonda nimetati “Tolteekideks” ( teadmistega inimesteks). Tolteegid võtsid endale ülesandeks võimalikult kiiresti tuua inimkond tagasi oma kodumaale. Sellel põhjusel hakati neid nimetama vaimu sõjameesteks, kes võitlesid vabaduse eest.

Selleks, et meenutada oma mineviku ettevalmistus, Tolteegid hakkasid arendama nägemise  võimet, kuna nad omasid seda, mida tänapäeval nimetatakse Kolmandaks Silmaks. Tolteegi nägijad kaotasid nägemise ainult mateeriasse sisenemise momendil. Kuid niipea kui mõned hakkasid meenutama nii nägemine  taastus.

Need teadmised sisaldasid eelkõige seda, mida me nimetame tahte jõuks ( will-power), matemaatikaks, astronoomiaks ja astroloogiaks. Tolteegid kasutasid tahte jõudu, selliselt, et neil polnud raske tõsta ülesse väga raskeid esemeid, valdasid levitatsiooni, seda oskust oli hiljem vaja ehitades Egiptuses püramiide.

Tolteegid õpetasid ka praktilisi oskusi : kalapüüki, jahi, toiduvalmistamist, ehitust, matemaatika aluseid ja kunsti. Kuna nende teadmised kuulusid teise maailma, siis oli nende teadmiste edasiandmisega seoses suuri probleeme. Tolteegid  said halvasti aru elu keerukusest füüsilisel tasandil. Nende teadmised mateeriast olid piiratud. Tolteegid nägid asju nii nagu need olid ja nad ei suutnud mõista duaalsuse peensusi ja ega selle tähendust. Selle tulemusena sellised  mõisted nagu suhted ja kogu elava koostegutsemine jäid neile arusaamatuks, kuigi Tolteegid kasutasid seda instinktiivselt. Selle mittenägemine viis Tolteekide esimese langemiseni. Seda tingisid egoismi kõige halvemad vormid.

Tuhande aasta jooksul Tolteegid juhtisid rahvast ja see periood on teada kui At­lan­tise periood. Atlantise inimestel oli Imperaator, keda nimetati Valgeks sellel põhjusel, et ta omas tohutu suuri teadmisi, Tolteekide hulgas ja ta kiirgas valget valgust. Imperaator valitses rahvast Tolteekide pealinnast, mida nimetati Kuldsete Väravate Linnaks.

Aja jooksul mitmed klanni püüdlesid suurema võimu ja teadmiste poole. Osad Tolteegid alustasid eksperimente selleks, et suurendada oma psüühilisi võimeid ja saada eeliseid teiste inimeste ees. See oli maagia ja mustade kunstide praktika alguseks. Töötati välja keerulised praktikad ja rituaalid, mis lubasid koguda jõudu ( tahet).

Kõik need rituaalid võimaldasid maagidel koguda jõudu  ja nad hakkasid omandama võimu teiste linnade ja Tolteekide üle. kui Tolteegid hakkasid võitlema omakeskis võimu pärast, arenesid kiiresti sõjapidamise viisid ja kuna nendes sõdades kasutati nii füüsilist kui ka psüühilist jõudu, tekitasid nad tohutuid purustusi.

Imperaator oli sunnitud lahkuma ja troonile asus üks maagidest.

Valge imperaator ja tema lähikondlased said aru milleni viib selline jõu kasutamine ja see viis suure Tolteekide rändeni, osa rändas Egiptusesse, osa Põhja ja Lõuna Ameerikasse, püüdes päästa inimesi katastroofi eest.

Mustade  Tolteekide võim loodusjõudude üle oli nii suur, et see viis Maa jõud tasakaalust välja.

Esimene suurem katastroof toimus 800000 aastat tagasi. See hoiatus pidurdas musta maagia praktikat mingiks ajaks, kuid mingi aja pärast kõik taastus. 200000 aastat tagasi toimus uus katastroof, mis jättis Atantisest järgi kaks saart. 75000 aastat tagasi vajusid merre ka need saared ja järele jäi ainult saar, mida nimetati Poseidonis. 9564 aastat enne meie aega Poseidonis uppus, vulkaanipurskest tekkinud laine tagajärjel.

Purustuste perioodil atlantide jäänused asustasid erinevaid maailma osi. Tolteegid panid aluse egiptuse, kaldea, peruu, akkadi ja tiibeti dünastiatele, väikese grupid sattusid Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse. Tolteeke on võimalik kohata kõikjal üle maailma. Järeltulijad kaotasid oma nägemise. Nende hulk, kes valdasid tõelisi nägijate teadmisi kahanes kiiresti. Suurem osa Tolteekide järglaskonnast omasid suuri teadmisi ja jäid liidriteks, kuid nad ei olnud enam nägijad.

Nägemise puudumine oli nähtavaks takistuseks. Selleks et saada esivanemate teadmisi, kasutati ravimtaimi ja jõutaimi, mis aitasid näha. Narkootikumid  aitasid teatud astmeni. Kui kasu oli väiksem, kui füüsilisele kehale tekitatud kahju.

Soov näha  oli nii suur, et ta muutus tähtsamaks kui teadmised. Kasvas enesetähtsustunne. Mustad kunstid tõusid jälle au sisse. Saabus ajajärk, mida Castaneda nimetab vanade nägijate ajajärguks. Taastati vanad rituaalid. Need rituaalid võimaldasid manipuleerida oma teadvustamisega ja saavutati see, mida nimetatakse muutunud vastuvõtu seisundiks. Kasutades neid rituaale saadi palju teadmisi nii orgaanilisest, kui ka mitteorgaanilisest tasandist, kes elavad inimestega kõrvuti. Kuna enesetähtsus oli suur kasutati neid teadmisi võimu saamiseks ja kõigega manipuleerimiseks, mis sattus nende tähelepanu alla. Tänu nendele teadmistele saavutati võim tervete rahvaste üle.

Maagia õitses ja paljud Iidsed nägijad säilitasid oma mõju kuni Kristuseni  ja Kristliku Kiriku tekkimiseni. Suures osas nende maagide kahjuliku tegevuse tõttu algas Kiriku jaht maausulistele.

Iidsed nägijad ei valitsenud piisavalt tahet, mida atlantislased valitsesid suure kergusega. See oli ka õnnistuseks, sest kui nad oleks valitsenud seda sarnaselt, oleks tulemused olnud sama hävitavad. Võimetus juhtida tahet päästis maailma uutes katastroofidest. Vaatamata oma võimsusele olid rituaalid ebapraktilised.. füüsilisel kokkupuutumisel vaenlasega polnud aega lugeda nõiasõnu või teha rituaali, see jättis Iidsed nägijad kaitsetuks.

Sellel aja edasijõudnud Tolteegid katkestasid sidemed iidse traditsiooniga ja hakkasid oma olukorda maailmas ümber mõtestama. Nende Tolteekidega algas aeg, mida Castaneda nimetab Uute nägijate epohhiks.

Uued nägijad nägid rituaalide puudusi. Nad said aru, et olid katsunud juhtida ja manipueerida teiste inimestega. Iidsed Nägijad oskasid manipuleerida inimeste teadvusega. Iidsed Nägijad püüdlesid sellise jõu vormi poole, mis andis neile inimeste üle võimu. Üks Iidsete Nägijate vigadest oli võimetus aru saada, et oma teadmised tuleb teha ratsionaalseks ja praktiliseks, selleks, et neid saaks kasutada füüsilises maailmas. Nad olid liiga laisad, et teadmisi süstematiseerida.

Uued nägijad hakkasid otsima teadmiste praktilist kasutamist.

Iidsed nägijad õppisid nägema kõikide asjade algust, mis meenutas neil kõige enam must-valget kotkast. Seepärast Iidsed Nägijad nimetasid seda allikat Kotkaks.

Kotka nägemine oli sündmuseks. Saadi aru, et eksisteerimise mõtteks on teadvustamise omaduste tõstmine. Iidsetel Nägijatel õnnestus näha , et just Kotkas annab kõigile sündinutele teadvuse sündides ja võtab selle ära inimese surres. Nad said aru, et Kotkas toitub teadvusest. Iidsed Nägijad ei tunnistanud, et osa Universumist pole võimalik teadvustada. Uued nägijad parandasid selle vea. Nad eristasid kolme teadvustamise tasandit.

Esiteks teadaoleva tasand. siia alla kuulub kõik, mida on võimalik teada saada ta­valise teadvustamisega. Teine tasand on tundmatu tasand, see on osa mis võib saada tea­daolevaks ja saavutatakse vastavalt sellele kuidas nägija  omandab nägemist. Kolmas ta­sand on tunnetamatu, mida inimene pole võimeline kunagi teada saama, niikaua kui ta on inimene. Siseneda tunnetamatusse tähendab kaotada kõik inimlikud omadused ja seepärast paljud Iidsed Nägijad läksid peast segi.

Iidsed Nägijad korjasid tohutu hulgaandmeid teadvustamisest, kuid ei korrastanud neid. Uued nägijad korrastasid seda ja nimetasid seda tõe teadvustamiseks. Need tõed on kuni tänapäevani Tolteekide õpetuse aluseks.

  1. 1.      universum koosneb lõputust hulgas energiaväljadest, mis meenutavad valguse niite.
  2. 2.      Need energeetilised niidid väljuvad ühest allikast, mida nimetatakse ka Kotkaks. Seepärast energeetilisi välju nimetatakse ja Kotka Emanatsioonideks.
  3. 3.      Inimolendid koosnevad ja sellistest energeetilistest niitidest, mis ilmneb suure helendava muna kujuliselt. Seda muna nimetatakse kookoniks.
  4. 4.      Igal aja momendil on ainult väikene osa energiaväljadest kookoni sisemuses on välispinnal näha särava valguspunktina.
  5. 5.      Teadvustamine toimub siis, kui energeetilised väljad, mis valgustavad seda valguspunkti, levitavad oma helendust vastavasse energeetilisse välja väljaspool kookonit. Seda  valguspunkti nimetatakse punktiks, kus toimub vastuvõtt ehk kokkupanekupunkt.
  6. 6.      Kokkupanekupunkt võib võtta ükskõik millise asendi kookoni pinnal või selle sees. Kuna kokkupanekupunkt valgustab kõiki energeetilisi välju, millega puutub kokku, uued energeetilised väljad, mida valgustatakse sellise suhte käigus, määravad uue vastuvõtu. Seda uut vastuvõtu tasandit nimetatakse nägemiseks.
  7. 7.      Kui kokkupanekupunkt nihkub küllalt kaugele, inimene võtab uut maailma vastu sama reaalsena kui tavalise vastuvõtu maailma.
  8. 8.      Kogu Universumis eksisteerib saladuslik jõud, mida nimetatakse taotluseks. See jõud kindlustab vastuvõtu, kuna just taotlus esiteks häälestab energeeti­lised väljad ja teiseks on selle häälestatuse teadvustamise põhjuseks.
  9. 9.      Sõjameeste eesmärgiks on kõigi võimalike vastuvõttude läbielamine, mis on inimesele võimalikud. Seda me nimetame Täielikuks Teadvustamiseks  ja ta viib teistsuguse surma juurde.

 

Vanad nägijad kasutasid kokkupanekupunkti  nihutamiseks hallutsiogeene, kuid Uued Nägijad teadvustasid, et see on ebapraktiline, nagu kõik Iidsete Nägijate rituaalid. Selleks et leida uusi võimalusi kokkupanekupunkti nihutamiseks hakkasid Uued Nägijad kokkupanekupunkti  uurima nägemise abil. Uued Nägijad leidsid, et seda on võimalik teha jõu  abil. Nad said aru, et selleks saladuslikuks jõuks on tegelikult energiate kokkuhäälestamine. See on jõud, mis vabaneb, kui energeetiline väli kookoni sees hakkab häälestuma energiaväljale väljaspool kookonit. Uued Nägijad nimetasid seda jõudu tahteks ja nad määrasid seda kui “pidevat energia voogu, mida nägija võib juhtida taotluse abil”.

Uued nägijad said teada, et taotlus on see jõud, mis sunnib inimesi käituma vastavalt tajule. See jõud määrab ära meie maailmataju. Taotlus  fikseerib ära kokkupanekupunkti asendi.  Tänapäeva tolteekidel on teada, et inimene on võimeline toetama oma vaadet maailmale ainult neid vaateid korrates sisemise dialoogi abil iseendaga. Nagu sisemine dialoog on peatunud, kokkupanekupunkt  võib vabalt liikuda.

Kokkupanekupunkti  liigutamiseks Uued Nägijad eristasid kolme meetodit, mis põhinesid 9 Teadvustamise Tõel. Esimene tehnika on varitsemine , teine Unenägemise kunst, kolmas Taotluse valdamine. Need kolm meetodit viisid kolme tegevussfääri ilmumiseni, mida iga õpilane, kui ta tahab saada Tolteegiks, peab valdama meisterlikult. See on Sõjamehe Varitsemise kunst, Teadvustamise Valdamine ja Taotluse Valdamine. Unenäokunst kuulub Teadvustamise Valdamise juurde ja kasutatakse kui vahendit, mille abil kokkupanekupunkt võib muutuda selleks, et vastu võtta muutunud teadvusseisundeid.

Inimesel esineb kahte tüüpi teadvust – vasak ja parem. parem pool on loogilise mõtlemise, ratsionaalsuse pool. Vasak pool on tunnetuse, irratsionaalse mõistuse pool, mis eksisteerib täiesti iseseisvalt loogilisest mõtlemisest.

Uued nägijad õpetavad õpilast ise valitsema oma teadvustamist ja mitte kulutama aega meeldetuletamise peale.

Vajadus ellu jääda, tingis viimastel sajanditel vajaduse paljudel gruppidel lahkneda. Gruppide vahel ei olnud mingit sidet. Grupi juhtide vahel toimis telepaatiline side.

Praegusel ajal sünnib uut “tüüpi” inimene. Neid esinev veel harva. Nende hulka kuuluvad tolteegid, kes eelmistes kehastustes said täiesti erilise ettevalmistuse; jõud mida nad valdavad, erinevad üldlevinutest. Need on Tolteegid said nimeks Kolmanda Tähelepanu Sõjamehed. Vastavalt ettevalmistusele ja meisterlikkusele Tolteegid jagunevad kolmeks õukonnaks. Välimine õukond, sisaldab neid, keda nimetatakse Esimese Tähelepanu Sõjameesteks. Sisemine õukond, siia kuuluvad Teise Tähelepanu Sõjamehed. Kolmas  õukond Pühamatest Pühamad need kes omavad Kolmandat tähelepanu.

Neid kolme õukonda ei tohi segi ajada sõjamehe kolme arengustaadiumiga: jahimees, sõjamees ja teadmistega inimene.

Ettevalmistus kestab elusid, kuid on ka neid kes liiguvad kiiresti edasi.

Iga õpilane alustab õppimist tavalisest teadvustamisest, mida nimetatakse Esimeseks Nägemiseks. Ta omandab teadmisi isiklikust jõust.  See on Jahimehe Tee.

Teine Tähelepanu on seotud kõrgendatud teadlikkusega. Õpilane õpib nihutama kokkupanekupunkti kasutades vasakpoolset teadvustamist. Kui  ta saavutab selle seisundi, siis ta vaatab kõik üle, mille on saanud tavalise teadvustamisega. Siin antakse edasi printsiibid varitsemine, unenägemine ja taotlus. See ettevalmistus sisaldab teadmisi, mida nimetatakse Sõjamehe Teeks.

Jahimehe Tee ja Sõjamehe Tee valdamine tähendab teadmiste taset, mis vastab Teise Tähelepanu Sõjamehe auastmele. Kui ta lisaks nendele tegevussfääridele suudab ilma kõrvalise abita näha, siis teda peetakse Tolteegiks. See tähendab nägijat ehk teadmistega inimest.

Sellest momendist pole sõjamehele vajalikud enam nõuanded, kuna tema sisemise nägemise ees avaneb kõik. Jõudes sellesse arengufaasi muutub sõjamees iseseisvaks meistriks. Edasine juhatus aitab tal kui Universumi erilisel loomingul oma jõudu/taotlust ja vastutust levitada.

Teadmised, mis vastavad sellele lõigule, on seotud muutunud teadvuseseisundis  teiste maailmadega , nende maailmade olenditega suhtlemisega ja koostöös nendega. Selles ettevalmistuse osas sõjameest suunatakse täitma oma tõelist rolli ühena neljast mehe ja naise tüübist Tolteekide grupis. Ta saab vihjeid sõjameeste grupi saatuse ja töö kohta ja kuulumisest veel suuremasse gruppi.

Kui sõjamehe algne ettevalmistus on peamiselt seotud isiksuse arenguga, siis antud staadium kehastab grupi pingutusi. Ta põhineb koostööl kogu rassi juhtimisel ja inimese vastutust teiste eluvormide suhtes, kellega ta planeeti jagab. Selle valdkonna teadmiste valdamine kujutab endast Tolteekide Teed. See on Tolteekide arengu tipp ja kui see on saavutatud, siis jõuab sõjamees selleni, mida nimetatakse Viimaseks Valikuks. Viimane Valik tähistab kahte teed, mida mööda võib liikuda Tolteek, kes on sellel jõu/taotluse arengu astmel. Ühte teed nimetakse Vabaduse Teeks, teist Suure Seikluse Teeks. Teine variant on suur ahvatlus sõjamehele.

Sõjamehed, kes otsivad edasi, aja jooksul leiavad, et on üle läinud teadvustamise tasandile, mida nimetatakse Kolmandaks Tähelepanuks. Need sõjamehed lähevad Vabaduse Teed ja neid nimetatakse Kolmanda Tähelepanu Sõjameesteks.

Kolmanda Tähelepanu Sõjamehed jäävad alati gruppi, millesse nad kuuluvad ja jätkavad uurivat tööd, mille sisu on raske edasi anda sõnadega. Sedalaadi tegevust võiks kirjeldada, kui orienteeritust eranditult grupile, kuid mitte selle sõna tavalises tähenduses. Kolmanda Tähelepanu Sõjamehed teavad, et nende jõud ei anna neile õigust sekkuda situatsioonidesse, millele ei ole vaja vahele segada, kuid nad asuvad suure valmisolekuga töö kallale, mille annavad neile Need, keda Tolteegid nimetavad Rassi Kaitsjateks.

Täna Kolmanda Tähelepanu Tolteegid tunnistavad seda fakti, et kui Tolteegid kui ühtne tervik peavad täitma oma tõelist missiooni planeedi saatuses, siis kogu maailma Tolteegid peavad uuesti ühinema ja ühendama oma jõud ja teadmised.

Peab tekkima üks maailmavalitsus või isegi üks maailma religioon. Inimkond peab pürgima teineteisemõistmisele ja koostööle kogu elusaga ja tõelise teadmisega. Lõpuks eksisteerib ainult üks inimkond ja üks tõde.

Ainus tõde, mis on väärt tähelepanu ja püüdlemist on see ,et iga taju sünnitab kokkupanekupunkti asend. Asend peab olema liikuv, et oleks võimalik täielik teadvustamine.

 

Tavaliselt on kokkupanekupunkt ühes asendis ja inimene omab ainult ühte vaadet elule.

Sõnad varjavad endas tõde.

INIMESE VIGA ON SELLES, ET TA OTSIB ALATI SELGITUSI, MIS TOETAVAD TEMA MÕTLEMISLAADI, TEMA MAAILMAVAADET.

Esineb kolme liiki halbu harjumusi, millesse inimene satub üha uuesti ja uuesti.

KUI INIMENE SATUB MILLEGISSE, MIS VÄLJUB TAVALISE RAAMIDEST, SIIS TA KASUTAB ÜHTE KOLMEST HALVAST HARJUMUSEST:

FANAATIK IGNOREERIB JUHTUNUT JA TEEB NÄO, ET MIDAGI EI JUHUTUNUD.

USKLIK INIMENE VÕTAB JUHTUNUT PUHTA TÕENA, LEIDES, ET TA SAAB ARU, MIS TOIMUB.

RUMAL ON SEGADUSES JUHTUNUST JA EI TEA KAS SEE VASTU VÕTTA VÕI ÄRA VISATA JA SEEPÄRAST MUUTUB TA HAARATUKS OMA KÜSIMUSTEST.

Kui lugeja tahab aru saada ja hindab Tolteekide õpetust, siis peab ta hoolikalt vältima rumalaid harjumusi ja võtma sõjamehe positsiooni.

KUI SÕJAMEES PUUTUB KOKKU MILLEGI EBATAVALISEGA, TA KÄITUB NII NAGU POLEKS MIDAGI JUHTUNUD, SEST TA EI USU MILLEGISSE OMA USU NIMEL. KUIGI SÕJAMEES VÕTAB KÕIKE PUHTA TÕENA, EI PÖÖRA TA SELLELE TÄHELEPANU, KUNA TEAB, ET MAAILM POLE KUNAGI SELLINE, NAGU PAISTAB. SELLEPÄRAST SÕJAMEES PEAB ENNAST ÜLEVAL NII , NAGU TA KONTROLLIKS SITUATSIOONI, ISEGI KUI TA TEGELIKULT ON SEGADUSES, SIIS TÄNU SELLISELE KÄITUMISELE TA VÄLDIB SEKKUMIST, MIS ON TINGITUD SEGADUSEST.

Sõjamees teab, et sõnad viivad eksitusse ja varjavad tõde. Selletõttu sõjamees arvestab ja kuulab sõnu, võttes neid puhta tõena, kuid ei hakka hetkekski neid uskuma, et sõnad ise on tõde, mida ta otsib. Sõjamees teab, et sõnad kannavad endas tõde nagu tass vett. On ilmne, et tassil ja seal sisalduval veel pole midagi ühist. Samamoodi ei saa võrrelda sõnade tähendust ja tõde, mida nad kannavad enda sees.

Vaatleme energeetilise välja mõistet. Pole mingit võimalust sellest terminist aru saada selle otseses tähenduses ja meil tuleb seda võtta puhta lehena , kuna see võimaldab meil rikastada teadmisi.

“energia välja” mõiste kutsub ratsionaalses mõistuses esile ettekujutuse mingist kiirgusest, olgu see siis valgus, värv, heli, magnetilised omadused, elekter, teadvustamine või mingi teine kiirguse allikas. Peale selle sellised väljad on kolmemõõtmelised, kuigi mõiste ise ei võimalda määrata, millises vormis väli esineb. Mõiste ei selgita seda, kust tekkis väli ja millist mõju ta avaldab. Me ei tea kas ta levib lineaarselt, pulseerides või muutub või võngub. Me ei tea selle energia määratust ja sellepärast ei saa me öelda millist rolli ta meie jaoks mängib. Samuti ei te me kas vaadeldes seda välja teises süsteemis, milline ta seal paistab.

Mõiste “energia väli” annab meile suurt abi meie teadmiste kujundamisel, kuid iseenesest on ta kasutu, kui kirjeldada seda ,mida nägija on võimeline saavutama mõne hetke jooksul.

Nägija võib kirjeldada terve dissertatsiooni selle miski  kohta, mida ta nägi. Samas võib ta kirjutada terve töö püüdes selgitada nähtut, selle eesmärke jne. nendest   töödest ei saa lugeja ikkagi täpselt aru, mis see energiaväli siis ikkagi on, sel lihtsal põhjusel, et ta pole kunagi seda näinud ja pole märganud tema mõju.

Sõnad on nähtu sümbolid ja sõnad kujutavad endast trampliini tõelistele teadmistele, mis võimaldab siseneda täiesti uude vastuvõtu maailma.

Just selle pärast võtab sõjamees kõike puhta lehena, kuid ei usu midagi. See tähendab, et sõjamees ei pööra tähelepanu sõnade otsesele tähendusele , saades aru et nad ainult varjavad tõde. Ta tajub sõnadele tähtsust, kuna teab, et sõnu õigesti kasutades viivad need teda teadmise juurde, mida varjavad.

Sõjamees ei usu millessegi oma usu nimel, kuna teab, et maailm pole selline, nagu ta välja näeb. Öeldes või kuulates sõnu, ta omandab sõnad, millesse on vaja siseneda või teisiti öeldes, annab neile sõnadele kõla.

 Sõjamees  peab ennast üleval nii, nagu kontrolliks ennast, kuigi tegelikult võib ta olla segaduses ja hirmul.  Ainus võimalus seda hirmu ületada on tegutsed nii, nagu kontrolliks situatsiooni, sest nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla, sest meetod “tegutseda nii nagu” rahustab ratsionaalset mõistust kõige paremini.

Tänapäeval on sõnad muutunud olulisemaks kui teadmised, mida nad kannavad.

Sõjamees ei saa hoiduda sõnu kasutamast, kuid ta saab hoiduda lõksust. Ta kasutab sõnu minimaalselt vähe. Ta valib hoolikalt kasutatavaid sõnu. Sõjamees teab ,et kõik selgitused ja kirjeldused kuuluvad valitud aruandlus süsteemijuurde, kuid kuna kõik aruandlussüsteemid muutuvad, sõjamees ei osuta erilist tähtsust selgitustele.

Mittetegemise praktika võimaldab hoiduda sõnade ohtudest. Sõnu võib kasutada ilma ohuta, kui neid ei võeta enam täht-tähelt ja et nad ainult sümboliseerivad teadmisi. Ainus sõnade väärtus on selles, et nad sunnivad meid mõtlema laiemalt ja sügavamalt kui enne. Sõnad on instrumentideks, Mille abil me võime aidata teistel uurida tundmatut ja selles suhtes on nad väga tähtsad, kuid sellega ka nende tähtsus lõpeb. Sõnade võime avada teadmisi sõltub kuulaja kogemustest kasutada sõnu.

SÕJAMEES LEIAB, ET MAAILM EI OLE SEE, MIDA KIRJELDAVAD SÕNAD. SÕJAMEES ELAB VÄLJAKUTSES JA SÕNAD ON TEMA JAOKS VEEL ÜKS VÄLJAKUTSE.

Et tunnetada väljakutset, mis asetseb sõnades, sõjamees peaks laitmatult kuulama nende kõla, nende konteksti ja seda mida nad tähendavad. Sõjamees on võimeline nägema nende tõelist tähendust, mis on varjatud sõnades.

Õppides lugema sõnadevahelt ja kuulma seda, mida pole öeldud, sõjamees hakkab nägema. Nägemine on otsene teadmiste voog ,mis tekib rääkija ja kuulaja või mingi objekti ja selle vaatleja vahel. Nägemine algab sõjamehe arusaamisest, et sõnad olid ainult suhtlemise instrumentideks.

Kõik nägijad alustavad ühtemoodi. Püstitades eesmärgi purustada oma fikseeritud taju, õppimise käigus nägijad hakkavad esitama küsimusi kõige kohta enda ümber. Need küsimused ei käi selle kohta, kas olemasolev nähtus on tõeline või mitte – nägijad püüavad aru saada, mida nad veel ei ole märganud. Selles on ainus vahe õpetlase ja nägija  vahel, kuigi uurimistulemused on täiesti erinevad.

            Nägija  tunnistab muutuvat, liikuvat Universumi, kus absoluutne tähendus on mõttetu, ta ei tunne muret, et seda selgitada. Nägija  teab ,et selgitused on tõesed ainult valitud süsteemi piires ja seepärast ta ei avalda mõju nendele jõududele, mida kavatseb kasutada.

Nägijale  ei tee muret tema reputatsioon

Nägijat ei eruta mingit liike tõestused, sest ainus talle vajalik tõestus on kas tema teooria on tegev. 

Inimene ja maailm on nägija jaoks vaimustav saladus, millesse ta ei suuda mitte kunagi lõpuni haarata, kuna iga arusaamine põhineb jäigal aruandlus süsteemil.

Nägija tuletab inimesele meelde, et temas on imelise olendi pärand ja et ta elab imelises ja tajumatus Universumis.

Sõjamees on vaba olend. Ta on reisija ja esmaavastaja, kes alati otsib varjatud väljakutset ja saladust, mis asub sõnade otsese tähenduse taga. Oma südames ta tunnetab, tajub ja lihtsalt teab , et iga sõna kannab endas  saladusele võtit. Sellel põhjusel sõjamees pöörab sõnadele hoolikat tähelepanu, uuesti ja uuesti neid korrates ja meist mõteldes, püüdes välja selgitada võimalikku mõtet, mis neis peitub. Sõjamehele on sõnade otsese tähenduse kasutamine lõksu langemine. See on aja ja energia kadu.

 

Kõiki inimesi võib jagada kahte tüüpi, keda Tolteekide traditsiooni järgi nime­ta­tak­se unenägijateks ja varitsejateks.

Unenägijatele  on omane tõsine lähenemine, eriliselt on rõhutatud headus, ilu ja saladuslikkus. Teisest küljest varitsejad on rohkem suhtlejad, vahel lobisejad ja pööravad suuremat tähelepanu tõele, paradoksaalsusele ja huumorile, mis võib minna kuni mürgise satiirini.

Tolteegid õpetavad, et elu pisiasjad, mis tihti lastakse silmist kui midagi tähtsusetut, on sama tähtsad kui kõik muu.

Nagu kõik Universumis, sõnad iseenesest ei ole head ega halvad – nad ainult peegeldavad meie taotlust. Keel on loodud inimese mõistuse poolt, kui tema juured on inimese südames.

Sõjamees tohutu tähelepanuga suhtub iseenda kõnesse ja teiste öeldud sõnadesse. Tuleb alati meeles pidada, et inimene kujutab endast seda, mis avaneb tema sõnadest, eeldusega, et kuulaja oskab kuulata.

Kasutades sõnu sõjamees tegelikult otsib teadmisi. Nende teadmiste saamine eeldab meisterlikkust.

SÕJAMEHE MEISTERLIKKUS ON OSKUSES LEPITADA HIRMU JA VAIMUSTUST.

Ainus võimalus, tänu millele võib sõjamees sellist meisterlikkust välja töötada, on arendada huumorimeelt. Naer toob talle ajalist kergendust selles pingelises võitluses, millest ta võtab osa iga päev.

Inimesed näevad maailma ja võtavad teda vastu vastavalt oma aruandlus süsteemile, kui kokkupanekupunkt küllalt tugevalt seguneb, siis pannakse kokku täiesti teine maailm, sama reaalne kui see maailm, kus inimene asub tavalises seisundis. Kõik igapäevased püüdlused tunduvad seal totrusena.