Valik ajaloo daatumeid (kuni XIX sajandi lõpuni)

Viljandimaa

Vana-Liivimaa ja Eesti

Muu maailm

VII - VI. at.e.Kr. - Viljandimaa piiridesse jõuab muistne kütt. Peamine asutusala on koondunud veekogude äärde - Navesti jõe orgu ja Võrtsjärve põhjarannikule. Vanimateks teada olevateks asulateks on Siimusaare, Moksi, Jälevere, Maltasaare ja Lepakose. 7500 - 3000 a.e.Kr. - Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg Eestis. Selle ajajärgu asulad kuuluvad Kunda kultuuri, millele on iseloomulikud kvartsist ja tulekivist esemed. VIII- VII at.e.Kr. - Tekivad esimesed maaviljeluskultuurid Lähis-Idas. Eufrati ja Tigrise orgu rännanud maaviljelejad ja karjakasvatajad kaevavad kanaleid soode kuivendamiseks ja põldude niisutamiseks.
III. at.lõpp e.Kr. - venekirveste kultuuri jälgi on võimalik leida peamiselt samadest piirkondadest, kust varasemaidki. III. at.e.Kr. - 2500 a.e.Kr - Eestisse jõuavad kammkeraamika hõimud, kes tegelevad peamiselt küttimise ja kalastamisega.
22 2200 a.e.Kr - Venekirveste kultuuri kandjad toovad kaasa koduloomad ja algelise maaviljeluse. Neid iseloomustavad nöörivajutustega ilustatud savinõud ja silmaauguga kivikirved.
III. at.lõpp e.Kr. - Mesopotaamiasse tungivad amoriidid (semiidi rahvad), kes loovad Babüloni linnriigi. Algab Babüloonia tõus.
II. at.lõpp - I. at.keskpaik e.Kr. - pronksiaja asulad on peamiselt Sakala kõrgustikku piiravatel madalikel. Kivisaarelt Meleski lähedalt on leitud üks Eesti vanemaid metallesemeid - pronkssirp. 1500 a.e.Kr - Eestis on alanud pronksiaeg. Põhilised tööriistad valmistatakse metalli kalliduse tõttu ikka veel kivist ja luust. Pikaajalisi asulaid sellest ajast ei tunta, nähtavasti liigutakse palju ringi. u. 1260 a.e.Kr. - Mütoloogilises Trooja sõjas hävitavad kreeklased Trooja.
I at.e.Kr - 1 saj. p.Kr. - Viljandimaal levivad kivikirstkalmed ja nn. väikeselohulised kultusekivid. Holstres asub esimene läbikaevatud kivikirstukalme Eestis (1844, J.Sievers). I. at.e.Kr. -I. saj. p.Kr. - Elanike põhitegevusalaks hakkab kujunema koduloomapidamine, millega liitub väiksema osatähtsusega omav maaviljelus.
500 a.e.Kr - Eestis hakatakse rajama esimesi ehtsaid põlde.
586 a.e.Kr. - Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II (Nebukudurriussur II) hävitab Jeruusalemma, algab juutide Paabeli vangipõli.
336 a.e.Kr. - Makedoonia troonile tõuseb Aleksander Suur.
I-IV saj. - Asustus koondub juba Sakala kõrgustiku nõlvadele, kus on sobilikud tingimused alepõllunduseks ja rohumaad karjakasvatuseks. I - IV. saj. - Algab vanem e. Rooma rauaaeg, silmapaistev õitsenguperiood eesti hõimude majanduslikus ja kultuurilises arengus. Eestis hakkavad kujunema kolm suuremat kultuuripiirkonda: Põhja- ja Kesk- Eesti, Lääne- Eesti ja saared ning Lõuna-Eesti koos Põhja- Lätiga. 79 - Vesuuvi vulkaanipurse hävitab Pompeij, Herculaneumi ja Stabiae linna.
313 - keiser Constantinus kuulutab Milaano ediktiga ristiusu Rooma riigis seaduslikuks ja teistega võrdõiguslikuks.
393 - Peetakse viimased olümpiamängud.
1154 - Viljandi linnust mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates Falamuse (lad. FLMWS) nime all. Tegemist on Sitsiilia kuninga Roger II tellimusel valminud ja araablase al-Idrisi koostatud maailmaatlasega “Geograafia”. Umbes 1167 - Lundi peapiiskopi organiseerimisel määratakse Prantsusmaa Montier- la- Cellei benediktlaste kloostri munk Fulco eestlaste piiskopiks. 1154 - Inglismaa kuningaks saab Henry II Platagenet. Abielludes Akvitaania printsessiga omandab ta poole Prantsusmaast. Siit saavad alguse pikaajalised konfliktid riikide vahel.
1211 - Viljandi linnust piiravad esimest korda saksa, liivi ja latgali ühendjõud. Venelastel linnust vallutada ei õnnestu, küll aga viiakse lepingu alusel läbi katehhees ning piserdatakse maju püha veega. 1211 - Sakalased, ugalased ja läänemaalased korraldavad korduvaid retki latgalite ja liivlaste aladele. 1211 - Kallaletungiga Põhja-Hiinale algavad mongolite vallutusretked.
1211, 1215, 1223 - Kolmel korral põletavad saksa vallutajad Lõhavere linnuse. Viimane on ainuke linnus Eestis, mida on võimalik seostada konkreetse ajaloolise isikuga muistse vabadusvõitluse päevilt - Lembituga. 1215 - Toimub eestlaste suurejooneliselt kavandatud retk Riia hävitamiseks.
Lateraani kirikukogul Roomas tunnistatakse Liivimaa, sealhulgas ka Eesti Jumalaema- Maarja maaks.
1212 - Algab nn. laste ristisõda. Tuhanded lapsed asuvad Euroopast teele, et vabastada Jeruusalemm. Suur osa neist satub orjaturgudele.
1215 - Inglise kuningas John Maata annab välja Magna Charta, mille tulemusena kuningavõim Inglismaal nõrgeneb.
1217 - Viljandi lähedal toimub muistse vabadusvõitluse suurim välilahing eestlaste ja mõõgavendade ordu juhitud ühendvägede vahel. Eestlased saavad lüüa, Sakala linnuseid mehitavad eestlased ja sakslased üheskoos. 1217 - Novgorodi ja Pihkva väed piiravad Otepääd. Neid abistavad saarlased, harjulased ja sakalased. 1217 - Algab V ristisõda.
1223 jaanuar - Viljandi linnuses algab suur ülestõus võõrvallutajate vastu.
Pühapäeval, 29.jaanuaril toimunud hommikumissa ajal vangistatakse orduvennad, vastuhakkajad ja foogt Mauritius tapetakse. Verised mõõgad saadakse Tartusse, et ugalased samamoodi toimiksid. Edasi minnakse Lõhaverre ja Paidesse, kus verised sündmused korduvad. August - Lippe Bernhardi juhitud 8000 meheline sõjavägi piirab Viljandit. Pärast kahenädalast võitlust on linnuse garnison nälja, janu ja epideemia tõttu sunnitud alistuma. Sakala läheb lõplikult Mõõgavendade ordu valdusse.
1223 - Saarlased, läänemaalased, varbolased, järvalased ja virulased piiravad edutult Tallinna. 1223 - Toimub Kalka lahing. Algab mongolite sissetung Venemaale.
1224 - Ordumeister Volquin annab käsu ehitada Viljandisse kivikindlused. Peagi saab Viljandi ordu peamisi tugipunkte Eestimaal. 1224 - Tartu vallutamisega lõpeb muistne vabadusvõitlus Mandri- Eestis.  
1225 - Sakalat külastab paavsti legaat Modena Wilhelm. Läti Henrik, kes sündmust on kirjeldanud leiab, et Viljandi linnus on olnud juba hästi kindlustatud. Tänu sellele peavad ajaloolased esimeseks kiviehitiseks siin tornlinnust. 1225 - Virumaal toimub relvastatud konflikt sakslaste ja taanlaste vahel. 1225 v. 1226 - Sünnib Aquino Thomas, keskaegne filosoof ja teoloog, ortodoksse skolastika süstematiseerija.
1234 - Rooma paavsti juurde on kutsutud preestrid Theodoricus de Paldessen, Fredericus de Normegunde, Eggehardus de Moghe, Hartwicus de Velyn, Vinandus de Paistele ja Godefridus de Tarwast. Seda fakti peetakse märgiks, et vastavad kirikukihelkonnad (kogudused) Põltsamaa, Nurmekund, Viljandi, Paistu, Tarvastu olid selleks ajaks juba olemas. 1234 - Toimub venelaste sõjakäik Tartu piiskopkonda. Venelased vallutavad äsja ehitatud Kärkna tsistertslaste kloostri.
1242 - Toimub Jäälahing Peipsi järvel. Liivi ordu juhitud ühendväed saavad venelastelt lüüa.
1236 - Toimub Saule lahing leedukate ja Mõõgavendade Ordu vahel. Lüüasaamise tagajärjel lakkab ordu olemast ja ta reorganiseeritakse Saksa Ordu Liivi haruks.
XIII. saj. keskpaik - Viljandisse seatakse ametisse Liivi ordu komtuur. Viljandi komtuurkonna piirid ulatuvad keskaja lõpuks kuni Peipsi järveni haarates endasse endiste Sakala, Nurmekunna, Mõhu ja Vaiga muinasmaakondade alasid. XIII. saj. keskpaik - Toimub saarlaste ülestõus, mille tagajärjel sõlmitakse Liivi ordumeistri Anno von Sangerhauseni ja saarlaste vahel leping. Leping piirab saarlaste omandiõigust ja suurendab foogti kohtuvõimu. 1250 - Asutatakse Stockholmi linn.
1283 - Liivi ordu maameister ja endine Viljandi komtuur Villikin de Endorpe kinnitab Viljandi linnale maad koos linnaõigustega. 1283-1284 -Saare- Lääne piiskop väljastab üliku piiskopkonna talupoegade koormiste kohta. Peamiseks koormiseks on kümnis. 1282 - Lüübek, Visby ja Riia sõlmivad ametliku kaubanduse kaitse lepingu Läänemerel. Hansa mitteametlik algus.
1283 - Wales ühendatakse Inglismaaga.
1283 - Saksa Ordu alistab preislased. Ulatusliku kolonisatsiooni tulemusena nad hävitatakse.
1297 - Toimub suur leedukate sõjaretk Liivimaale. Põletatakse Karksi puitlinnus. 1297 - Algab ulatuslik kodusõda Vana- Liivimaa feodaalriikide vahel. 1296 - Inglise kuningas Edward I võidab otlased ja kuulutab end otimaa kuningaks.
1329 - Viljandimaad rüüstavad uuesti leedukad. Rüüstamine ulatub Paistu ja Tarvastuni. 1328 - 1329 - Algab sõda ordu ja Riia linna vahel. Riialased põletavad Dünamünde aleviku. 1328 - Inglise kuningas Edward III esitab oma nõudmised Prantsusmaa troonile.
XIV.saj. I pool - Viljandist saab hansalinn.   1337 - 1453 - Toimub Saja-aastane sõda Euroopas.
1346 - Viljandit mainitakse esmakordselt ühes Lüübeki linna poolt Tallinna raele saadetud kirjas. 1346 - Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüb Harju-Viru koos Tallinnaga Saksa Ordule 19000 Kölni marga eest. 1346 - Inglise vibukütid löövad Crecy lahingus hävitavalt Prantsuse rasket rüütliratsaväge.
1366 - Asutatakse Krakowi ülikool.
1481 - Ivan III poolt saadetud Vene ühendvägi põletab maha Viljandi linna koos raekoja ja raearhiiviga. Viljandi linnust Venelased oma kogenematuse ja garnisoni südi vastupanu tõttu vallutada ei suuda. Küll aga rüüstatakse ümbruskonnas. 1480 - Ordu initsiatiivil algab Vana- Liivimaa sõda Pihkvaga. 1485 - Bosworthi lahinguga jõuab Inglismaal lõpule Rooside sõda Lancasterite ja Yorkide vahel. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes Henry Tudori võiduga Yorkide üle.
1501 - Plettenbergi sõja käigus rüüstavad Vene väed Tarvastu, Põltsamaa ja Viljandi ümbruses. 1501 - Ordumeister Plettenberg lööb hävitavalt Seritsa jõe ääres Liivimaale tungida kavatsenud Vene sõjaväge. 1498 - Vasco da Gama jõuab merd mööda Indiasse.
1559 - Viljandimaale tungivad Liivi sõja käigus vene väed. 1559 - Ordumeister Kettler annab Liivi Ordu alad Poola kuninga Sigmund II Augusti kaitse alla.  
1560 - vürst Andrei Mihhailovith Kurbski 20 000 meheline vägi tungib Viljandi alla. Piiramise tagajärjel õnnestub venelastel palgasõdurite reeturlikkuse tõttu linn ja linnus vallutada. Viljandi kodanikud lahkuvad venelaste loal, kohale jääb vaid 4 kodanikku. 1560 - Philipp Schelli (ordumarssal) juhitud ordu ratsasalk saab Hoomuli mõisa lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 - Prantsusmaal algavad kuninga ja hugenottide vahelised sõjad. Detsembris sureb Francois II, Maria Stuarti esimene abikaasa.
1561 - Sünnib inglise filosoof ja riigitegelane Francis Bacon, inglise materialismi ja uusaja empiirilise teaduse rajaja.
1582 - Venelased lahkuvad Jam Zapolski vaherahu põhjal kõigist Liivimaa linnustest. Viljandimaale saabub Poola aeg ja ta jagatakse Viljandi, Karksi, Tarvastu ja Põltsamaa staarostkondade vahel. Karksi lossi alad lähevad 1585.aastal eravaldusena Georg Fahrensbachi kätte. 1582 - Stefan Bathory (Poola kuningas) kehtestab “Constitutiones Livoniae”, mis saab Poola alade põhikorra aluseks. 1584-1585 Rootsi valdused Põhja-Eestis ühendatakse üheks provintsiks - Eestimaa hertsogkonnaks. 1582 - Paavst Gregorius XIII kehtestab nn. gregoriaanliku kalendri. Eestis hakkab see kehtima alles 12. (01.) jaan. 1918.
1600 - algab Poola-Rootsi sõdade periood. Maa laastatakse. Epiteemiate, nälja ja rüüstamiste tõttu jääb maa rahvast tühjaks. Aastate 1599 - 1624 kaotab Viljandimaa 5/6 rahvastikust. Näiteks Tarvastu riigialadel on 46 adramaast 1624. aastal asustatud vaid 6 5/8 adramaad. 1600 - Eestimaa rüütelkond jaTallinn alistuvad hertsog Karlile. Nov. - Sureb kroonik Balthasar Russow 1600 - Itaalias põletatakse Giordano Bruno, itaalia filosoof ja õpetlane. Luuakse Briti impeerium (Commonwealth)
1610 - Umbes sellel ajal valmib Viljandis resideerunud jesuiidist praosti Dionysius Fabriciuse kroonika (Livonicae historiae compendiosa series...), mis pakub huvitavat materjali ka Viljandimaa kohta. 1609. dets. - kogu Üleväina - Liivimaa on jälle poolakate käes. 1611 - Rootsi kuningaks saab Gustav II Adolf.
1618 - Algab Kolmekümne-aastane sõda Euroopas
1624 - Viljandimaal lähevad maavaldused Rootsi kuninga doneeritud rootsi aadlike kätte. Viljandi lossi alad antakse riigiadmiral Jacob De la Gardie’le. 1624 - Rootsi võimud viivad läbi ulatusliku maarevisioni. Eesti rahvaarv on vähenenud 100 000-le. Põleb Tartu toomkirik, mis jääb siitpeale varemetesse. 1624 - Prantsusmaal saab Louis XIII esimeseks ministriks kardinal Richelieu, absolutistliku riigivõimu tugevdaja. Ta liitis Prantsusmaaga Alsace’i ja osa Lorraine’ist.
1639 - Põltsamaa lossilääni valdaja feldmarssal Hermann Wrangell eraldab Kolga-Jaani kiriklik- administratiivselt Põltsamaast. 1641 - Antakse välja esimene teada olev eestikeelne aabits. 1639 - Venelased vallutavad Siberi kuni Vaikse ookeanini.
1696 - 1697 - Ikaldus, nälg ja katk viivad hauda ligi veerandi elanikkonnast. Ainuüksi teisel nälja-aastal sureb Viljandi kihelkonnas 1185 inimest, Suure-Jaani kihelkonnas 549, Tarvastu kihelkonnas 384 inimest. 1696 - Liivimaa majandusreglemendi järgi ei tohi talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piiratakse mõisnike kodukariõigust. 1697 - Rootsi kuningaks saab Karl XII.
1700 - 1710 - Viljandimaa on Põhjasõja keerises. Kõige rohkem saadakse kannatada eremetjevi (1703) ja von Saumburg (1707) rüüsteretkede ajal. 1700 - 1710 - Põhjasõda Eesti territooriumil.
1708 Venelased küüditavad Tartu sakslastest kodanikud Vologdasse. Erandit ei tehta ka vanadele ja haigetele.
1703 - Inglismaa teenistuses olevad saksa palgasõdurid vallutavad Gibraltari.
Tsaar Peeter I hakkab Ingerimaale ehitama uut pealinna, mis saab nimeks Sankt Peterburg.
1707 - Inglismaast ja otimaast saab ühtse parlamendiga ühtne kuningriik.
1783 - Vene keisrinna Katariina II asehaldusreformi käigus moodustatakse Viljandi kreis. Selle piirid pole võrreldavad tänase maakonna omadega, siia kuulusid Viljandi- Kõpu, Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Laiuse, Palamuse ja Kursi kihelkond. Viljandi linnast saab kreisikeskus ja tema rootsi ajal kaduma läinud linnaõigused taastatakse. 1783 - Rahvaloendus Eestis ja Liivimaal. Eestis elab 485 00 inimest, talupoegi on rahvastikust 90% 1783 - Versailles’ kokkuleppega tunnustab Inglismaa Ameerika Ühendriikides iseseisvust.
1792 - Prantsusmaal tulevad võimule jakobiinid. Rootsis mõrvatakse aadlivandenõu tulemusena Gustav III.
1800 - Alessandro Volita ehitab esimese elektripatarei. Euroopas elab 200 miljonit inimest, veerand maailma elanikkonnast.
1815 - 1817 - Võisiku aadlimees Timotheus v.Bock kirjutab ühiskonna demokratiseerimist nõudva kirja Aleksander I-le.   1815 - Napoleoni “Sada päeva” lõpevad Waterloo lahinguga.
1860 -te aastate algus - Holstre Pulleritsu kooli koolmeister Jaan Admason ning Tarvastu kihelkonnakooli koolmeister ja köster Hans Wühner panevad aluse emakeelse keskkooli mõttele. 1860 - Tallinnas hakkas ilmuma esimene Eesti päevaleht - reformimeelne “Revalsche Seitung”.
1862 - Ilmub “Kalevipoja” eestikeelne väljaanne.
1862 - Preisi riigikantsleriks saab Otto v. Bismarck. Ameerika Ühendriikides kaotatakse orjus.
1864 - J.Köleri talus Vastemõisa Lubjasaarel peetakse koosolek, mis paneb aluse palvekirjade aktsioonile. Juhtideks saavad Adam ja Peeter Peterson. 1864 - 1. jaanuarist hakkab ilmuma J.V.Jannseni “Eesti Postimees” 1863 - algab Poola mäss Vene keisri vastu.
1869 - Viljandis asutatakse lauluselts “Koit”.   1869 - Avatakse Suessi kanal.
1870 - Tarvastus valitakse Aleksandrikooli 13-liikmeline peakomitee eesotsas J.Hurdaga.
1871- Viljandis asutatakse Eesti Kirjameeste Selts.
1871 - Liivimaal saavad mitteaadlikest rüütlimõisa omanikud õiguse osa võtta maapäevast ja olla valitud omavalitsus organitesse. 1871 - Prantsuse - Preisi sõja käigus langeb Pariis sakslaste kätte. Versailles’ lossis kuulutatakse välja Saksa keisririik.
  1872 - Toimub suur tööliste streik Narva Kreenholmis. 1872 - Inglismaal toimuvad esimesed salajased parlamendivalimised.
1878 - Viljandis hakatakse välja andma ajalehte “Sakala”. 1880. aastaks on “Sakala” tellijaid juba 4500.
Lossivaremetes toimuvad esimesed arheoloogilised väljakaevamised. Leitud materjalide põhjal avatakse Ditmari muuseum, Viljandi muuseumi eelkäija.
1878 - Esmakordselt Eestis kasutatakse Vana- Kuuste mõisas koorelahutajat,mille levik toob pöörde Eesti piimandusse. 1878 - San Stefano rahulepinguga pannakse alus Bulgaaria riigi tekkimisele.
1880 - Jaan Jung leiab üles Lembitu kantsi Lõhaveres ja teostab siin esimesed arheoloogilised väljakaevamised. 1880 - Ilmub ED. Börnhöhe “Tasuja”. 1880 - Algab I Buuri sõda.
1881 - Venemaal mõrvatakse atentaadi tagajärjel tsaar Aleksander II.
1890. aastal - Valmib Valga-Mõisaküla-Pärnu kitsarööpmeline raudtee. Peagi ühendatakse Mõisaküla ka Viljandi ja Tallinnaga. 1896 - Tallinnas näidatakse esmakordselt kino e. elavaid pilte. 1895 - W.C.Röntgen avastab X-kiired.
1897- Asutatakse “Ilmatari” selts Suure-Jaanis. See on esimene eesti selts väljaspool Viljandit. 1899 - Tartus “Vanemuise” seltsimajas peetakse Eesti I põllutöö kongress, mille oli kokku kutsunud J.Tõnisson. 1897 - USA annekteerib Havai.