Mõõgavendade ordu

Allikas: Vikipeedia

Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat   Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat
Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237.

1202. aastal moodustas preester Theoderich Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordut hakkati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks. Ordu loodi selleks, et hõlbustada Liivimaa alistamist, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati piiskop Albertile.

Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Vastavalt 1207. aastal piiskop Albertiga sõlmitud lepingule sai ordu 1/3 vallutatud maadest. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda.

Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpul, aastal 1226, kuulus ordule Sakala, Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Põhja-Vaiga. 1227. aastal saadi Taanilt juurde Revala, Harju-, Järva- ja Virumaa; 1233. aastal Riia piiskopilt ja linnalt osa Saaremaad. Orduvalduste kaitseks ehitati erinevat tüüpi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust: Aizkraukle, Võnnu (Cēsis), Riia, Sigulda, Tallinn, Viljandi. Orduvaldused jagati komtuur- ja foogtkondadeks.

 Mõõgavendade ordu sõjad vene vürstiriikidega

Peale Liivimaa vallutamist said Mõõgavendade ordu maavalduste piiriks Ingerimaa, Peipsi järv ning Pihkvamaa ja Novgorodi vabariik. Esimesed relvakonfliktid ordu ja Novgorodi vägede vahel oli 1212. aastal, kui Novgorodi vürst Mstislav Udalõi ehk Mstislav Mstislavitš tegi esimese sõjaretke ordu kontrolli all olevate vana-Liivimaa tugipunktidele.

1215. aastal, Ordu ja eestlaste vahel toimuva võitluse ajal tegi Novgorodi vürst Mtsislav koos oma venna Toropetsi vürsti Davidi ja Pihkva vürstiga, koos 15 000 sõdalasega, kellega jõudis Soome lahe äärde välja. Sõjakäigul orduvägesid ei kohanud, kuid nõudsid andamit eestlastelt, piirasid Põltsamaa kaitserajatisi ning võtsid elanikelt 700 grivnat andamit ja laastas ümberkaudseid külasi.

1217. aastal tegid Novgorodi väed ja Pihkva vürst Vladimir (mõningail admeil koos eestlastega) eduka sõjakäigu Lõuna-Eesti aladele. 1218. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale ning piirasid edutult Wendeni lossis asuva ordeni magistri residentsi.

1221. aastal Vladimiri vürstiriigi vürsti Juri Vsevolodovitši väed Novgorodist piirasid jällegi ordeni magistri lossi Wendenis, koos 600 leedulasega.

1222 aastal Novgorodi ja pihkva väed vallutasid ja hävitasid ordenile kuuluvad kindlused Fellinis ja Otepääl (mõning atel andmetel koos eestlastest liitlastega).

Peale 1223. aastal toimunud Ümera lahingut, toimus vürsti Jaroslav Vsesolodi (Suzdali vürsti venna) juhtimisel, Pihkva ja Novgorodi 20 000-se väe sõjakäik Liivi- ja Eestimaale, mille käigus ta jõudis sõjakäiguga Tallinnani ning vene letopissi andmetele vallutas kogu tšuudide maa - («повоевало всю землю Чюдскую»). Tagasiteel jäeti Jurjevisse ja Otepääle venelaste garnisonid, mis aga 1224. aastal orduvägede poolt vallutati ning antud territooriumil moodustati Tartu piiskopkond.

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu lahing (1224)

Piiskopkonna rajamisel kujunes välja piir Pihkva vürstiriigi ja piiskopkonna vahel, mis asus 30 km. kaugusel Pihkva linnast.

1228 asus Rooma paavst Gregorius IX vähendama Novgorodi ja vene vürstiriikide võimsust majandussanktsioonidega, keelates oma bullaga Lüübeki, Riia, Gotlandi ja Dünamünde ning ka rootsi Linköpingi linnadel Venemaaga kaubanduse. Vaatamata paavsti keelule säilitasid Riia ja Gotlandi linnad siiski kaubanduslepingud Smolenski vürsti Mstislav Davõdovitšiga.

1232. aastal Pihkvas ja Novgorodis toimunud võimuvõitluse tulemusena põgenesid Vladmiri vürsti Jaroslav Vsevolodovitši vastased-osa Tšernigovisse ja osa Mõõgavendade ordu valdustesse, koos Mstislav Udalõi õe/vennapoja Jaroslav Vladimirovitšiga, kes oli paar aastat enne seda olnud vürstiks Pihkvas.

1233. aastal pöördusid Mõõgavendade ordu kaitse alla põgenenud tagasi koos orduvägedega ning vallutasid Irboska (Izborski), kuid mõne aja pärast vallutasid pihkva ja perejaslavli väed linna tagasi ja võtsid Jaroslav Vladimirovitši vangi ning saatsid vangina Perejaslavli, kus viimane varsti aga põgenes ordu juurde tagasi.

1234. aastal tegi Vladmiri ja Novgorodi vürst Jaroslav Vsevolodovitš koos 14-aastase poja Aleksandr Jaroslavitši, pihkva ja perejaslavli ning novgorodi vägedega sõjakäigu Dorpatu piirkonda, kus Emajõe lähedal toimunud lahingus võitis orduvägesi ja sõlmis rahulepingu ordumeistri Wolquiniga, mis kestis 4 aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkiski antud rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta maksu Novgorodile.

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu maks
Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi

1235. aastal oli ordus 110–180 rüütlit, 30–45 preestervenda, kuni 500 teenervenda, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase risti ja mõõgamärgiga.

 Mõõgavendade ordu lõpp

1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. 1237. aasta märtsis pidas ordu veel viimase lahingu magister Bruno juhtimisel Galiitsia vürsti Daniil Romanovitšiga, mille samuti orduväed kaotasid.

Paavst Gregorius IX kinnitas samal aastal Viterbos Mõõgavendade ordu liitmise Saksa orduga. 1237. aasta 12. mail liidetigi ordu riismed Teutooni ehk Saksa orduga ning Mõõgavendade ordu sai uue nime Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal ehk Liivi ordu, mis oli Saksa ordu kohalik haru, mille juhiks määrati Preisi ja Liivimaa ordu maameister Hermann von Balk.

Mõõgavendade ordul oli oma ajaloo jooksul kaks ordumeistrit:

Samuti oli neil kaks maamarssalit: