Saksa ordu

Allikas: Vikipeedia

Teuton-jelvény.png
Saksa ordu valdused 1410. aasta paiku

Saksa ehk Teutooni ordu (saksa keeles Deutsche Orden, ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil.

1223 andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood paganlikud preislased alistaks. Pühal Maal polnud ordu johanniitide ja templivendadega väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. Juba 1211 oldi proovitud ümber asuuda Transilvaaniassse, kuid ei leitud piisavalt rakendust ning tekkis konflikt Ungari kuningaga. Vallutanud 1288. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastati kolonistide juurdetoomisega täielikult. 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu).

Kuni 1291. aastani asus ordukeskus ametlikult Akkas, seejärel viidi see üle Veneetsiasse, kust too omakorda 1309. aastal Marienburgi viidi. See oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning lõpuks Viini. Saksa ordu võimkonda kuulus 13. sajandil

Marienburgi ordulinnus Malborkis

Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise nimel rüütleid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut ning ordukeskuse Marienburgi piiramist Toruńi rahulepingu tulemusel andis ordu tagasi vallutatud Leedu ja Poola maa-alad.

Poolaga toimunud Kolmeteistaastase sõja (14541467) kaotas ordu samuti ja selle Preisimaa haru eesotsas kõrgmeistriga muutus Poola kuningriigi vasalliks. Saksa ja Liivimaa harusid see sõda otseselt ei mõjutanud, sest nad olid 15. sajandi jooksul sisuliselt iseseisvunud.

1525 Saksa ordu Preisimaa haru Brandenbrugi Albrecht von Hohenzollern poolt sekulariseeriti ja selle asemele moodustati Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis. Ordukeskuse kõrgmeistri kohusetäitjaks otsustati määrata Saksa meister. 1562. aasta järel, kui Liivi ordu sekulariseeriti, jäi ordust alles vaid selle Saksa haru.

Alates 16. sajandi teisest poolest tegutses Saksa ordu aktiivseimalt Austrias, kus võitlesid türklastega. 1809. aastaks sekulariseeriti nende valdused Napoleoni käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. 16.–20. sajandi alguseni oli ordu Habsburgide dünastia otsese kaitse all, enamik selle kõrgmeistreid olid sel ajal Habsburgid. Hitleri-Saksamaa okupatsiooni ajal peatati ordu tegevus, kuid pärast Teist maailmasõda see taastus. Alates 1929. aastast on Saksa ordu puhtalt vaimulik ordu